Valitsus otsustas anda Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna tänavu Leelo Tunglale „aastakümneid kestnud oskusliku sõnaseadmise eest rohketes algupärastes ja tõlkelistes luule- ja proosateostes, õpetajatöö ning eesti keele õpperaamatute eest, Hea Lapse toimetamise, laulupeoidentiteedi kujundamise ja „seltsimees lapse” meenutuste eest”.

Leelo Tungal on rohkete luule- ja proosaraamatute autor, ta on kirjutanud ja tõlkinud nukunäidendeid, kuuldemänge, ooperilibretosid, muusikalitekste. Ta on töötanud õpetajana, olnud ajakirja Hea Laps toimetaja 21 aastat, selle algusest peale. Leelo Tungal on koostanud populaarse aabitsa ning emakeelelugemikke, viisistatuna on tema tekstid jõudnud laulupidude armastatuimate palade hulka. Leelo Tungla keelekasutus on nauditav ja toetub eesti keele vormi- ning tähendusvõimaluste ja -nüansside põhjalikule tundmisele.

Leelo Tungla kandidatuuri esitasid Irma Sild, Väike-Maarja vallavalitsus, Väike-Maarja gümnaasium ja Väike-Maarja valla raamatukogu.

Tänavused kandidaadid Leelo Tungla kõrval olid Marja Kallasmaa (esitaja Eesti keele instituut), Reet Kasik (esitajad Emakeele Selts ja Tartu ülikool), Peep Nemvalts (esitaja Tallinna teadlaste maja) ja Asta Põldmäe (esitaja Eesti Kirjanike Liit).

Wiedemanni keeleauhind antakse üle 23. veebruaril kell 15 Tartu ülikooli aulas.

Auhinna suurus on 32 000 eurot.

F. J. Wiedemanni keeleauhind antakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel. Varem on auhinna pälvinud Henn Saari, Hella Keem, Erich Raiet, Pent Nurmekund, Rein Kull, Valev Uibopuu, Rudolf Karelson, Uno Liivaku, Nikolai Baturin, Paul Saagpakk, Lennart Meri,  Juhan Peegel, Eduard Leppik, Mari Must, Huno Rätsep, Tiiu Erelt, Uno Mereste, Ellen Uuspõld, Ülle Viks, Eduard Vääri, Valdek Pall, Mati Hint, Helju Vals, Viivi Maanso, Haldur Õim, Heldur Niit, Kristiina Ross, Mati Erelt, Ilse Lehiste, Ain Kaalep, Tiit-Rein Viitso, Mari Tarand, Valve-Liivi Kingisepp ja Arvo Krikmann.