Tallinna teeninduskoolis õpetatakse erivajadustega õpilasi juba 2002. aastast.

Esimene kogemus saadi koostöös tänase Tondi põhikooliga, mille õpilastest moodustati puhastusteenindajate õpperühm ja mitu lõpetajat leidis endale töökohagi. Praegu tehakse koostööd ka Kadaka põhikooliga ning lihtsustatud õppekavad võimaldavad vastu võtta neidki, kes on kooli lõpetanud varasematel aastatel.

„Kui ühele erialale on vähemalt kaheksa sooviavaldust, saame erivajadustega õpilaste õpperühma avada. Paraku on raske leida neid, kes oleksid nõus näiteks puhastusteenindaja, abipagari või -koka kutset omandama,” selgitab Teko direktor Meeli Kaldma. Probleem on aga seegi, et ka tavapõhikoolide lõpetanute hulgas on aasta-aastalt enam õpilasi, keda peaks õpetama lihtsustatud õppekava järgi.

Kuidas erivajadusi ära tunda?

Meeli Kaldma sõnul tajuvad õpetajad juba vastuvõtukomisjonis, et mõnel õpilasel võib olla erivajadusi, kuid tema eelmisest koolist ei tule selle kohta mingit teavet kaasa. Kutsekooli tuleb puhas leht ja vanemad isegi varjavad mõnd probleemi, et laps ikka vastu võetaks.

Nii tuli kooli neiu, kes hakkas varsti matemaatikatundidest puuduma ja jättis lõpuks kooli pooleli. Alles siis tunnistas ema, et tütar ei saanud matemaatikatunnis mitte millestki aru. „Oleks tüdruk puudumise asemel sellest rääkinud, oleksime kindlasti mingi lahenduse leidnud,” kommenteerib Kaldma.

Või teine juhtum, kus ei õpetajad ega klassikaaslased suutnud hüperaktiivset poissi taltsutada. Direktor helistas viimases hädas poisi endisesse kooli, kus psühholoog selgitas, et noormeest vaevab tähelepanuvajadus. Koos peeti nõu ja noormees lõpetas kaks järgmist kursust ning kooli üsna edukalt.

Ja veel: kokaeriala neiu varjas oma ühe käe liikumisvõimetust, kuni lõpuks kuuma pliidi juures hätta jäi.

Samas nendib Meeli Kaldma, et neil on juba kolmandale kursusele jõudnud ratastoolis müüjaõpilane. Ka praktikatel sai neiu edukalt hakkama.

Tugikeskus erivajadustega õpilastele

Kaldma tõdeb, et kutsekoolis suureneb iga aastaga erivajadustega õpilaste arv. Seetõttu alustasid nad projektiga, et saada majja nende õpilaste tarbeks tugikeskus, mille ülesannete hulka kuulub erivajadustega õpilaste välja selgitamine ning neile õpiabi pakkumine.

Tugikeskusesse kuuluvad tugikeskuse juhataja karjäärinõustaja rollis, eripedagoog, psühholoog, õppenõustaja ja kaks sotsiaalpedagoogi. Juhtumipõhiselt kaasatakse võrgustikutöösse rühmajuhendaja, erialaõpetaja, lapsevanem ehk kõik need, kelle tegevus võib aidata kaasa õpilase paremale toimetulekule.

Hariduslike erivajaduste alla võib liigitada lisaks füüsilistele puuetele (nägemis-, kuulmis- või liikumispuue) ka püsivad õpiraskused, pikaajalised haigused ning emotsionaalsed ja käitumisraskused. Ja muidugi õpilased, kel on intellektipuue ning kes on põhikool läbinud kas lihtsustatud või toimetuleku õppekava järgi.

Direktor Kaldma kinnitab, et palju õpilasi on käitumisprobleemidega, aga kui igaühele neist oma lihtsustatud õppekava koostada, tuleks mõnes rühmas ette valmistada näiteks kuni seitse tunnivarianti.

Kahjuks on erivajadustega õpilaste hulgas ka selliseid, kel õpihuvi hoopis puudub.

Igal võimalusel püüab kool vastuvõtul moodustada erivajadustega õpilastest omaette väikseid rühmi, et õpetada neile abipagari, abikoka ning puhastusteenindaja eriala. Kõige raskem on siis, kui rühmas on mitme erivajadusega õpilased, kes on lisaks veel madalate sotsiaalsete oskustega. Neid on päris raske töömaailma suunata.

„Praktikale suunates oleme tööandjale erivajadustega õpilaste oskuste ja võimete lae selgeks rääkinud ja meil on toredad koostööpartnerid, kes neid vastu võtavad,” selgitab Meeli Kaldma, „näiteks puhastusteenindajad on käinud lasteaedades ja hakkama saanud. Abikokkasid oleme kasutanud oma kooli söökla ja restorani köögis, kus meie kokkadel on jätkunud kannatust ja pikka meelt neid juhendada.”

Kooli jõukaks nad ei tee

Kuigi riik korvab erivajadusega õpilase kutseõppe koefitsiendiga 1,5, kulub erivajadusega õppijale mitu korda rohkem raha kui tavaõpilasele. Ainuüksi viipekeele tõlgi töötasu on mitu korda suurem kui riigi eraldatu. Möödunud õppeaastal oli näiteks tõlketeenuse ülekulu kolmele kurdile õpilasele Tekos üle 25 000 euro. Kool tegi ministeeriumile vastava esildise ja õnneks see summa kompenseeriti. Praegu on Tekos kaks kurti õpilast, kes vajavad tõlgi abi.

Teine probleem on, et suunakoefitsient annab pagaritele kokkade ees eelise (pagari koefitsient on 1,5, kokal aga väheneb see 1,2 peale). Samas on mõlemal erialal sama pikk õppekava. Kas erivajadusega õpilane õpib pagariks, kokaks või müüjaks, õpituge vajab ta ikkagi täies mahus. Samuti vajavad õpetajate eriabi nii õpi- kui ka käitumisraskustega lapsed, ükskõik, mida nad õpivad. Meeli Kaldma arvates ei tohiks riik õppetoe vahel nii palju vahet teha.

Lapsevanemate suured ootused

„Kutseõppe väljund on tööleminek,” ütleb Meeli Kaldma. Küsimus on aga selles, millisel tasemel on noor suuteline kutse omandama. Näiteks liitpuudega õpilane enamasti ei suuda teenindusvaldkonnas iseseisvalt tegutseda, kuid abitöödega saab hakkama.

„Oleme koos Innove spetsialistidega arutanud, et kutsekoolis peaks hariduslike erivajadustega noortel olema võimalus saada kutsetunnistus kolmel tasemel. Esimene tase oleks „suudab etteantud juhendi järgi iseseisvalt töötada”. Teine – „suudab töötada juhendaja jälgimisel”. Kolmas – „töötab juhendaja käealusena”. Praegused seadused niimoodi vahet teha ei luba,” selgitab Kaldma.

Ja veel üks mure. Vanemate lootused kutsekoolile on ebarealistlikult kõrged. Et erivajadustega lapsel on põhikoolis raskusi, seda peetakse arusaadavaks, kuid kutsekoolilt loodetakse imet. Kutsekool õpetab siiski just sellel tasemel, milleks laps on suuteline. Seda on koolis korrutatud igal lahtiste uste päeval, mil erivajadustega laste vanematega koolimajas ringkäike tehakse. Vajadusel tuleb kool erivajadusega lapsele vastu. Näiteks õppis üks neiu kaks aastat Tekos erivajadustega õpilaste õpperühmas ja lõpetas kooli ära ka, kuid tööle ei läinud – ei julgenud võõrasse kollektiivi minna. Nüüd käib tüdruk kolmandat aastat Tekos ja seda just sotsialiseerumise ja julguse harjutamiseks.

—

KOMMENTAAR

Näiteks ehitusel on nad kõvad töömehed …

Heinrich Jürna

Viljandi kutseõppekeskuse õppedirektor

Rehkendused näitavad, et ühele erivajadusega õpilasele kuluva raha eest saaks välja koolitada 14 (!) tavarühma õpilast. Miks nii palju? Sest arvestada tuleb eraldi õppekavade väljatöötamisega ja erivajadustega õpilastele õpetajate koolitamisega, samuti tugipersonali palkadega, alates eripedagoogist ja psühholoogist kuni viipekeele tõlkideni. Kuna kasutame maakonna nõustamiskeskuse logopeedide abi, siis tuleb meil õpilased Viljandisse transportida, seegi maksab.

Kõige kõrgem on viipekeele tõlkide töötasu, aga tänavu õpib meil arvuti- ja autotehniku eriala lausa kaheksa kurti noort. Kurtidest me eraldi rühma teha ei tohi, sest neid on alla 12, seepärast õpivad nad eri kursustel ja igale kursusele on viipetõlki vaja. Tõlgi abi on vaja ka õhtuti õpilaskodus koolitükkide ettevalmistamisel. Kurtide õpilaste kiituseks peab ütlema, et nad on ääretult kohusetundlikud.

Meie võtame erivajadustega õpilasi vastu kolmele erialale: üldehitus, ehitusviimistlus ning abikokk. Kuna hariduslike erivajadustega õpilasi tuleb Vana-Võitu järjest rohkem, siis on meil plaanis järk-järgult avada veel sõiduautode hooldaja, puhastusteenindaja (nõudlus nende järele on maakonnas suur) ja abikelneri eriala.

Tänavu õpib meil 72 erivajadusega õpilast, kellest 56 on koondatud omaette õpperühmadesse, vanemate kursuste 16 erivajadustega õpilast on hajutatud tavarühmade vahel. Vanematel kursustel üldaineid enam pole, on vaid eriala ja praktika, seetõttu on nende tavarühma lülitamine valutum. Elu näitab, et näiteks ehitusel on erivajadusega õpilased kõvad töömehed ja ligi pooled neist lähevad ka päriselt tööle.

Aastaid on olnud Ämmuste, Lahmuse ning Viljandi Kaare kool meie eelkutseõppe partnerkoolid ja paljud poisid on sealt pärast lõpetamist meile edasi õppima tulnud, igal aastal näiteks viis-kuus poissi Lahmuselt.

Oleme omavahel arutanud, et erivajadustega õpilastele tuleks sisse viia kutseõppe eelaasta. Siis saaksid nad katse-eksituse meetodil oma huvile ja võimetele vastava eriala valida. Kellel on üldhariduses lüngad, need saaksid ka vajalikku tugiõpet.