Haridusminister allkirjastas Riias lepingu Hiina ministriga

,
2 minutit
2 vaatamist

Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi osaleb 27.–28. aprillil Riias Euroopa ja Aasia haridusministrite kohtumisel, kus allkirjastas esmaspäeval Hiina Rahvavabariigi aseharidusminister Li Weihongiga kahe riigi haridusdiplomite vastastikuse tunnustamise lepingu, mis lihtsustab kahe riigi üliõpilasvahetust ja soodustab ülikoolidevahelist koostööd.

Eesti haridus- ja teadusministri sõnul on leping Hiinaga Eesti jaoks tähtis samm kõrghariduse rahvusvahelistumise toetamisel ja lepingu puudumine on olnud kahe riigi ülikoolide koostöö takistuseks hulk aastaid.

„Üliõpilaste mobiilsus on aja märk ja kõik riigid pingutavad selle nimel, et see võimalikult lihtne oleks. Aasia mõju üliõpilasrändele on märkimisväärne. Üle poole maailma välisüliõpilastest pärit sealt. Aasia-Euroopa haridusministrite kohtumine annab hea võimaluse mõlema regiooni riikide esindajatel arutada haridusvaldkonna kitsaskohtade üle ja pakkuda neile ühiseid lahendusi,” ütles minister Jürgen Ligi.

Kõrgharidust tõendavate diplomite tunnustamise kokkulepe Eesti ja Hiina vahel lihtsustab kahe riigi üliõpilasvahetust. Leping on vajalik vajalik näiteks tudengite eelnevalt omandatud haridustaseme hindamiseks. Hindamise ja tunnustamise lihtsustamiseks edastavad Eesti ja Hiina teineteisele kõrgkoolide nimekirjad, infot haridussüsteemi ja õigusaktide jms kohta ning teavitavad edaspidi muudatustest.

Eesti ja Hiina ülikoolid on koostööst väga huvitatud, mida kinnitavad ka juba sõlmitud arvukad koostöölepingud. Näiteks Tartu ülikooli koostöö Hiina ülikoolidega on aktiivne mitmes valdkonnas – majandus, keemia, rahvusvahelised suhted ning sotsiaalteadused. Tallinna ülikoolis asub alates 2010. aastast hiina keele ja kultuuri keskus Konfutsiuse instituut. Tallinna tehnikaülikooli jaoks on Hiina üks prioriteetsetest riikidest. Kontaktid ja tegevused Hiina suunal on ka Eesti maaülikoolil, Eesti muusika- ja teatriakadeemial ning Eesti kunstiakadeemial.

Eesti ja Hiina haridusministeeriumi vahelise koostööprogrammi käigus õpetab alates 2010. aastast Pekingi välisõpingute ülikoolis eesti keelt Eestist lähetatud lektor.

Eesti kõrgkoolides õpib praegu õppeaastal 86 Hiina üliõpilast. Sellel õppeaastal on Eesti kõrgkoolide tasemeõppes kokku 2887 välisüliõpilast 101 riigist. Välistudengid moodustavad 5,2 protsenti üliõpilaste koguarvust (55 214) ja nende arv on viimase viie aasta jooksul kasvanud üle kolme korra. Kiire kasvu üheks olulisemaks põhjuseks on välisüliõpilaste rahulolu meie ülikoolides pakutava hariduse kvaliteediga.

Leping allkirjastati Riias viiendat korda aset leidval Aasia ja Euroopa haridusministrite kohtumisel (ASEMME), millel arutatakse, kuidas tagada hariduse vastavus kiiresti muutuva tööturu vajadustele ning kasutada ära kõiki digivõimalusi.

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Riigikontrolli audit: HEV-õpilastele vajalik tugi kutsehariduses jätab soovida 

Riigikontrolli värske audit paljastas tõsised puudujäägid hariduslike erivajadustega (HEV) noorte toetamisel kutsehariduses. Enamikus…

17 minutit

Eesti Lastehoidude Liidu juht Mari Kummer: „Kas Tallinnal on alusharidussektoris raha üle?“

10. juunil teatas Tallinna Linnavalitsus kavatsusest kaotada lasteaedade kohatasu…

3 minutit
1 kommentaar

„Aga matemaatikatund on siin hoopis põnevam!“

Lõppeval õppeaastal läbis üle pooleteise tuhande põhikooli- ja gümnaasiumiõpilase mingi osa õppekavast kutseõppeasutuses.

EHIS-e andmeil teevad kutsekoolid koostööd…

8 minutit
Õpetajate Leht