Nii Tartu kui ka Tallinna ülikoolis ootavad õpetajaks pürgijaid uued erialad, mis annavad senisest laiema ettevalmistuse.

Minu ootused on täitunud isegi rohkem, kui ootasin, rõõmustab Elina Jõgi, kes 18. juunil saab Tartu ülikooli lõpudiplomi, kus erialana kirjas koolieelse lasteasutuse õpetaja. Praegu uurib ta juba töökuulutusi. „Arvan, et õpetaja ei saa ega tohigi kunagi tunda, et ta on valmis, sest siis ei taha ta enam areneda. Küll aga tunnen, et olen valmis tegema seda tööd suure rõõmu ja entusiasmiga,” sõnab Jõgi.

Samal aktusel saab diplomi ka Minni Aia, kes õppis humanitaar- ja sotsiaalainete õpetajaks põhikoolis. Tööpakkumised teda veel ei huvita, ees ootavad magistriaastad.

„Bakalaureus on õpetajaks saamisel ettevalmistus. Pärast magistri­õpinguid plaanin aga kindlasti kooli õpetajaks minna,” lubab Aia.

Juba mõni päev pärast lõpuaktusi, 22. juunil algab TÜ-s uute tudengite vastuvõtt. Õpetajahariduse õppekavasid on valikus 23.

„Ülikooli siht on luua senisest paindlikumad võimalused õpetajakutse omandamiseks, alustatud on muutustega, mis võimaldavad aineõpetajaks õppival üliõpilasel saada ettevalmistuse vähemalt kahe kuni kolme aine õpetamiseks,” lausub Tartu ülikooli Pedagogicumi koordinaator Pille Villems. Selleks on liidetud viis õppekava ning uuel õppeaastal alustavad üliõpilased õpinguid uuel võõrkeeleõpetaja õppekaval. See valmistab ette õpetama mitut võõrkeelt (hispaania, inglise, prantsuse, saksa, vene) või võõrkeelt ja mõnda muud humanitaar- või sotsiaalainet gümnaasiumis või põhikoolis. Eesti keele erialaga kombineerides on võimalik tööle asuda nii eesti kui ka võõrkeele õpetajana.

TÜ avalike suhete peaspetsialisti Egle Merbachi sõnul eelnes uue õppekava avamisele ulatuslik uuring, kus küsitleti koolijuhte ja kirjeldati koolide vajadusi. Suur osa koolijuhte tõdes, et õpetajatel (nt kunsti-, käsitöö-, muusika-, tööõpetuse, saksa keele jt) ei kogune täiskoormust.

„Tagasisidest tulenevalt loodi võõrkeeleõpetaja magistriõppekava, millele õppima asujaid koolitatakse esimest korda Eestis korraga mitme humanitaaraine õpetajaks,” lausub Merbach. Nii on lõpetaja saanud laia põhjaliku ainealase ja metoodilise ettevalmistuse, et minna põhikooli, gümnaasiumi, keeltekooli või mõne kõrgkooli keelekeskusesse õpetama mitut ainet korraga. Tänu mitmekülgsele väljaõppele ei jää õpetajad loodetavasti tööta ning väiksemad koolid ei pea muretsema selle üle, et mõne õpetaja koormus pole piisav.

Õpetajaks avatud ülikoolis

Uuenduskuuri on läbinud sotsiaal- ja haridusteaduskonna õppekava humanitaar- ja sotsiaalainete õpetamine põhikoolis (endine haridusteadus (humanitaarained)), mis valmistab ette õpetama põhikoolis kahte ainevaldkonda, seejuures saab spetsialiseeruda sotsiaalpedagoogikale. Lõpetajad on saanud eesti keele ja kirjanduse, võõrkeelte (inglise ja saksa või vene) või inimeseõpetuse õpetaja ettevalmistuse, lõpliku õpetajakutse annab muidugi õpingute jätkamine magistriõppes. Alternatiivina saab kohe pärast bakalaureuseastme lõpetamist asuda tööle sotsiaalpedagoogina.

„Tartu ülikoolis on võimalik asuda mitmele õppekavale õppima ka avatud ülikoolis,” lisab Pille Villems. Taas võetakse avatud ülikooli vastu ka koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekavale. Põhikooli mitme aine õpetaja õppekaval saabki uuest õppeaastast õppida ainult avatud ülikoolis.

„Valmimas on uus õpetajahariduse tegevuskava 2016–2020 ning kogu õpetajahariduse edasine arendus lähtub uuest tegevuskavast,” nendib Pedagogicumi juhataja professor Margus Pedaste. „Oleme üliõpilaste jaoks järjest paindlikumad, et mitme aine õpetajaks oleks logistiliselt (ruumid-tunniplaan) võimalikult mugav saada. Oleme õppejõudude ja üliõpilaste suhtes üha nõudlikumad, et õppimise-õpetamise kvaliteet oleks maksimaalne. Seega ei saa õpinguid kergelt võtta, palju aega tuleb pühendada ka praktikale. Viime eri õppekavade õpperühmad õpingutes sageli kokku, et juba ülikooli ajal õpitaks koostööd tegema.”

TLÜ-s uued instituudid

Tallinna ülikoolis algab avalduste vastuvõtt 26. juunil. TLÜ akadeemilise prorektori professor Priit Reiska sõnul on bakalaureuseastmes avatav integreeritud loodusteaduste õppekava Eestis unikaalne nii oma uuendusliku ülesehituse kui ka sisu poolest. Üliõpilane saab valida mitme suuna vahel, õppida klassikaliste loodusteadustega integreeritult näiteks IT-d või jätkusuutliku arengu põhimõtteid.

Magistritasemel avatakse seniste eraldiseisvate loodusteaduste õpetajate õppekavade asemele ühine – gümnaasiumi loodusteaduslike ainete õpetaja oma, mis annab võimaluse õpetada mitut loodusainet.

Reiska sõnul on õppekavade ühendamisega kaasnev suurim uuendus see, et edaspidi on TLÜ-s võimalik õppida ka gümnaasiumi keemiaõpetajaks. Säilivad võimalused õppida kas gümnaasiumi bioloogia-, geograafia- või füüsikaõpetajaks ning bakalaureusetasemel läbitud vastava kõrvaleriala korral lisaks bioloogia-, geograafia-, füüsika- või keemiaõpetajaks põhikoolis.

Näiteks üliõpilane, kes on bakalaureuseastmes õppinud nii bioloogiat kui ka keemiat (kumbagi vähemalt 48 ainepunkti mahus), saab õppida keemiaõpetajaks gümnaasiumis ja põhikoolis ning bioloogiaõpetajaks põhikoolis. Kes on bakalaureuseastmes õppinud aga vaid üht eriala, saab õppida ainult selle eriala õpetajaks gümnaasiumis ja põhikoolis.

Tallinna ülikoolis saab sügisel astuda ka põhikooli loodus- ja täppisteaduslike ainete õpetaja õppekavale, mille kontseptsioon ja ka tihe seotus praktikaga on ainulaadsed.

„Meie kõige uuem interdistsiplinaarne magistriastme õppekava on digitaalsete õpimängude oma, mis seob hariduse, IKT ja disaini ning õpetab looma uuenduslikke ja õppimist toetavaid mängulisi õppevahendeid,” lisab Reiska.

Eelmisel aastal alustas Tallinna ülikoolis õppimist ligi 2700 inimest. Tänavust täpset õppekohtade arvu pole Reiska sõnul võimalik ette öelda, kuna osal õppekavadel võetakse vastu lävendipõhiselt.

„Vastuvõtulävendeid oleme aasta-aastalt tõstnud ja seetõttu näeme ka vastuvõetavate arvu vähenemist,” hindab prorektor.

Ülikooli võetakse lävendi ületanud kandidaadid vastu paremusjärjestuse alusel vastavalt õppekohtade arvudele. Osal loodus- ja täppisteaduste ning hariduse erialadel võetakse vastu kõik lävendi ületanud. Lävend bakalaureuseastmes on 65, magistriõppes 70 ja doktoriõppes 75 palli.

Uued üliõpilased (ja ka varem alustanud) alustavad uut õppeaastat uuenevas ülikoolis. 31. augustist muutub Tallinna ülikooli struktuur ja tegevust alustavad uued instituudid: Balti filmi-, meedia-, kunstide ja kommunikatsiooni instituut, digitehnoloogiate instituut, haridusteaduste instituut, humanitaarteaduste instituut, loodus- ja terviseteaduste instituut ning ühiskonnateaduste instituut.

—

KÜSIMUS JA VASTUS

Kuidas hindate oma õpetajaõpinguid TÜ-s?

Elina Jõgi

koolieelse lasteasutuse õpetaja:

Mul ei olnud suuri ootusi TÜ-le, kuid endale küll. Olin seadnud eesmärgiks lõpetada nominaalajaga ning hiljemalt pärast lõpetamist asuda erialasele tööle. Teadsin, et tulevad rasked ja pingelised aastad, aga olin selleks valmis.

Õppekavas oli palju huvitavaid aineid, kõige toredamad olid kõik praktilised ained. Samas peab hea õpetaja teadma ka teooria põhitõdesid, millele edaspidi toetuda. Rahulolu on seotud suhtumisega ning loomulikult oli raskeid aegu – mahukate kodutööde ja eksamitega ained ühes semestris. Kuid täiskasvanud õppijana tuli leida endas motivatsiooni, et sirge seljaga lõpetamise poole sammuda. Sel teel olid toeks kursusekaaslased, pere ja tööandja.

Kokku tuli õppekava läbimiseks käia neljal praktikal. Usun, et seda oli piisavalt avatud ülikooli tudengi jaoks, sai ennast proovile panna eri vanuses lastega ning päris hea ettekujutuse tulevasest tööst. Praktikad läksid mul sujuvalt. Esimesel kahel praktikal oli meie õppekava programmijuht Airi Niilo igati toeks. Et praktikat nautida ja see edukalt läbida, oli vaja ka väga head juhendajat lasteaias ning minul selline inimene oli. Ta toetas, andis tagasisidet ja soovitusi.

Minni Aia

humanitaar- ja sotsiaalainete õpetaja põhikoolis:

TÜ-sse tulles oli minu ootus eelkõige saada õpetajaks – täiendada end nii aines kui saada ka üldpedagoogilisi ja -psühholoogilisi teadmisi. Üldiselt on minu ootused täitunud, kuid oli ka üllatusi.

Üldiselt olen rahul ettevalmistusega aines, kuid praktika osakaal on bakalaureuseõppes väga väike.

Pedagoogikamoodulis oli liiga vähe psühholoogiaaineid, mille läbimine annab eelduse olla õpetajana pädev. Kuna ise õppisin lisaks ka inimeseõpetuse õpetajaks, ei tundnud mina nendest puudust, kuna see moodul sisaldas palju psühholoogiaaineid ja suhtlemisõpetust.

Rahul ei olnud ma alati koordineerimise ning õppekava ja selle täitmist puudutava info jagamisega. Õppekavade reformimisega seoses jagati üliõpilastele vastuolulist või segast infot, mis puudutas näiteks õppekava ja kõrvaleriala valikainete mooduli täitmist, see pani meid kohati keerulisse olukorda.

Leian, et mitme aine valdamine on eeliseks, kuna järjest enam hinnatakse inimeste multifunktsionaalsust. Mitme aine õpetaja eriala on väga hea võimalus inimesele, kellel on mitu südamelähedast valdkonda.

Bakalaureuseõppes on nädala aja jooksul võimalik osaleda vaatluspraktikal või sõltuvalt juhendajast toimetada klassis ise. Minul oli väga hea juhendaja ning sain ka täiesti ise tundi läbi viia ja ette valmistada. Minule meeldis väga klassi ees olla ning õpilased jätsid väga hea mulje, kuigi algul oli väike ärevus sees. Hiljem oli koolist isegi kahju lahkuda. Õpilased palusid, et tuleksin jälle õpetajaks. Kindlasti sõltub klassi ees hakkama saamine enda valmisolekust, suhtlemisoskusest ja suhtumisest õpilastesse.

Lisabet Roos

klassiõpetaja 4. aasta:

TÜ õpetajakoolituse kasuks otsustamisel mängis minu jaoks suurt rolli praktika olemasolu ja eriala mitmekülgsus. Tagasi vaadates võin öelda, et minu ootused on täidetud ja isegi ületatud. Olen rahul ainete mitmekesisusega õppekavas, need avardavad oluliselt teadmisi ja on ka huvitavad.

Semestri jooksul on vähemalt üks praktika. Praktikad toimuvad loogilises järjekorras: esialgu vaatluspraktika, et saada selgemat pilti ning sisse elada, seejärel juba koolipraktika. Esimese koolipraktika eel oli küll väike ärevus sees, aga klassi ette jõudes see kadus. Toeks on õppejõud ja kursuste käigus saadud ettevalmistus. Praktikakoolid, kuhu seni olen sattunud, on olnud väga toetavad ja sõbralikud. Soojalt on vastu võtnud ka koolides töötavad õpetajad, juhendajad ja õpilased.

Seni olen saanud väga hea ettevalmistuse. Ees seisab viimane aasta, millel on senistest minu jaoks suurem tähtsus (diplomipraktika, magistritöö jne). Tunnen, et olen selleks ja ka edaspidiseks õpetajatööks valmis.

—

TLÜ õpetajahariduse vastuvõtt

Bakalaureuseõpe

• Alushariduse pedagoog
• Andragoogika
• Eripedagoogika
• Klassiõpetaja
• Kutsepedagoogika
• Pedagoogika (humanitaarteaduste suund)
• Pedagoogika (loodusteaduste suund)
• Töö- ja tehnoloogiaõpetus

Magistriõpe

• Ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja
• Alushariduse pedagoog
• Andragoogika
• Eesti keele ja kirjanduse õpetaja
• Eesti keele kui teise keele õpetaja
• Eripedagoog-nõustaja
• Gümnaasiumi loodus­teaduslike ainete õpetaja
• Informaatikaõpetaja, kooli infojuht
• Inglise keele õpetaja
• Kasvatusteadused
• Kehakultuuri õpetaja
• Kunstiõpetaja
• Kutseõpetaja
• Käsitöö- ja kodunduse õpetaja
• Matemaatikaõpetaja
• Mitme aine õpetaja
• Muusikaõpetaja
• Põhikooli loodus- ja täppisteaduslike ainete õpetaja
• Saksa keele õpetaja
• Töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetaja
• Vene keele ja kirjanduse õpetaja

Allikas: TLÜ

TÜ õpetajakoolituse vastuvõtt

Magistriõpe (3 + 2)

• Matemaatika- ja informaatikaõpetaja – 8
• Ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja – 10
• Eesti keele ja kirjanduse ­õpetaja – 15
• Gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja – 25
• Põhikooli mitme aine õpetaja – 20
• Humanitaarainete õpetaja mitmekeelses koolis – 24
• Eripedagoogika ja logopeedia – 39
• Koolieelse lasteasutuse pedagoog – 10
• Kunsti, käsitöö ja kodunduse õpetaja – 4
• Võõrkeeleõpetaja – 20
• Usuteadus – 6*
• Kehaline kasvatus ja sport – 18*

Bakalaureuseõpe

• Humanitaar- ja sotsiaalainete õpetamine põhikoolis – 15
• Haridusteadus (loodus­teaduslikud ained) – 8
• Haridusteadus (reaalained) – 7
• Humanitaarained ­mitmekeelses koolis – 25
• Eripedagoogika – 45
• Koolieelse lasteasutuse ­õpetaja – 45
• Koolieelse lasteasutuse ­õpetaja mitmekeelses õppekeskkonnas – 37
• Kutseõpetaja – 20

Integreeritud õpe

• Klassiõpetaja – 25
• Klassiõpetaja mitmekeelses koolis – 10

* ei kuulu õpetajakoolituse õppegruppi, kuid on väljund õpetajakutsesse

Allikas: TÜ