Kuu aega tagasi krooniti teadussaate „Rakett 69” võitjaks Tartu ülikooli füüsikatudeng Karl Reinkubjas. Viis hooaega teadushimuliste meeli ärevil hoidnud saade on üks paljudest tegevustest, mis äsja lõpule jõudnud programmis „TeaMe” aset leidsid.

Programmi nimi „TeaMe” on tuletatud asjaosalistele viitavatest sõnadest: teadus, meedia ja meie. Euroopa sotsiaalfondist rahastatud loodus-, täppis- ja tehnikateaduseid ning tehnoloogiat populariseerivat programmi viis ellu Eesti teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakond. Eriline tähelepanu oli pööratud 14–26-aastastele noortele, et suurendada huvi teaduse ja tehnoloogia ning nendega seotud elukutsete vastu. Programm keskendus ka Eesti teadusmeedia arenguvõimaluste laiendamisele, täppis- ning loodusteadusliku mõtteviisi levitamisele ja teaduse meile lähemale toomisele.

Kuue aasta eest alanud programmi kogumaht oli 3,34 miljonit eurot ja selles tegutseti kolmes vallas.

Telesaadete ja neid toetava meediakajastuse tellimine

Mõlemad programmis sündinud saatesarjad, nii „Rakett 69” kui ka „Püramiidi tipus”, sööstsid tõeliste rakettidena Eesti teletaevasse ja ületasid ka need tellinud Eesti teadusagentuuri (ETAG) ootusi.

„TeaMe” programmi juht Margit Meiesaar meenutab, et orientiiriks võeti teiste teadust populariseerivate saadete, „Osooni” ja „Bionina” vaatajanumbrid (30 000–40 000). „Püramiidi tipus” kogus keskmiselt 70 000 vaatajat ja „Rakett 69” kogunisti kuni 100 000.

„Tore üllatus oli, et „Rakett 69” valis Euroopa ringhäälingute liit 2012. aastal Euroopa parimaks haridussaateks,” märgib Meiesaar.

Projekt oli väga mahukas. Ekraanil nähtule eelnes suure hulga inimeste töö: ülesanded tuli välja mõelda, läbi proovida, teleekraanile sobivaks timmida.

Viimasel hooajal käis meeskond koolides osalejate otsingul ja tegi sarjale kampaaniat. „Rakett 69” on saanud kõige laialdasemat tagasisidet ja praeguste plaanide kohaselt jätkub ka uuest „TeaMe” programmist.

„Muide, „Raketil” on juba väike vendki – maaülikooli „Teaduslahing”, kus kooliõpilased peavad omavahel teadusduelli,” rõõmustab Meiesaar.

Saatesari „Püramiidi tipus” tõi lisaks eesti teadlastele ekraanile ka välismaal elavad kaasmaalastest teaduskorüfeed ja see annab sarjale ka suure kultuuriloolise väärtuse.

Noorteadlased jõudsid superstaaride kõrval sellistesse väljaannetesse nagu Naisteleht ja Cosmopolitan. Kampaania „Reaalne karjäär” raames kasutas teadusagentuur portreelugude tellimiseks suhtekorraldusfirmade tuge.

Teadusajakirjanduse tugevdamine

Valdkonna tegevuste korraldamisel oli teadusagentuuri partner Eesti Rahvusringhääling (ERR). Aset leidsid koolitused, seminarid, välislähetused teadusajakirjanikele ja kommunikatsioonitöötajatele.

„Kõige jäävam väljund on veebipõhine meedia käsiraamat teadlastele, kuhu on koondatud koolituste materjali, kasulikku teavet tuntud teadusajakirjanikelt ja kommunikatsiooniteadlastelt, patendibüroo juristidelt. See on noorteadlastele esimene värav mõistmaks meediamaailma,” lausub Meiesaar.

ERR korraldas koostöös doktorikoolidega meedia mõistmise ja meedias käitumise koolitusi. On olnud seminare-töötube ja rahvarohkeid iga-aastaseid teadusmeedia konverentse paljude välisesinejatega.

Välislähetusteks rahuldati 35 teadusest huvituva ajakirjaniku taotlused. Meiesaare sõnul loodeti esialgu, et koolituste vastu on huvi suurem, aga ajakirjanikel on raske aega leida.

Uute õppematerjalide väljatöötamine

Eesti teadusagentuur soovis algselt tellida 15 loodus-, täppis- ja tehnikateaduste valdkonna õppekomplekti, 12 saadigi programmis valmis.

„Esialgne hinnang oli, et üle poole võiksid olla koolis rakendatavad, tegelikult on kõik,” märgib Meiesaar. Tegemise ajal katsetati materjali koolides, parandamiseks-täiendamiseks said autorid tagasisidet.

Elektroonilistes komplektides on ka õpetaja materjalid, töölehed õpilastele, e-kursus. Kokku on uut materjali katsetatud 48 koolis ja loomisse kaasatud 104 inimest. Retsensente oli 52 ja elektrooniliste materjalide lehekülgi kokku 1560.

„Päris mahukas ja tuumakas,” lausub Meiesaar. Kahjuks polnud ETAG-il oma programmist võimalik rahastada koolitusi, et õpetajad tunneksid end uusi õppekomplekte kasutades kindlamalt.

Plussiks on, et ka kutsekoolid ja ülikoolid saavad osa neist materjalidest kasutada. Õpetajale jääb vabadust, mõneski komplektis on mooduleid erinevale tasemele.

Vaata täpsemat infot kursuste kohta http://www.etag.ee/teadpop/teame-programm/uued-oppematerjalid-gumnaasiumile/.

„TeaMe 2” tulekul

„Nii mõndagi tegime „TeaMe” programmis esimest korda ja meil puudus vajalik kogemus, näiteks telesaadete tellimisel. Oleme teinud väga palju tööd,” lausub Meies­aar. „Programmi mõju pole me teaduslike meetoditega mõõtnud, aga usun, et meie tegevus on toonud teadusteemasid ja teadlasi laiema publikuni. Suur väärtus on ka see, et tööd ja kogemusi on saanud inimesed, kes on ise palju uut juurde õppinud.”

Uut programmi „TeaMe 2” valmistatakse juba ette. Loodetavasti saab selle raamdokument allkirjad veel enne suurt suve.

„Plaanis on hankida telesaateid ja tahame tutvustada noortele teadlaste-inseneride karjääri,” paotab Meiesaar veidi uue programmi ust.

Uue tegevusena tahetakse anda tõuge huviharidusele loodus-, täppisteaduste ja tehnoloogia valdkonnas, et jaguks võimalusi tekkinud huvi alal hoida ja süvendada.

Plaanis on kaasata ettevõtteid, et nad oleks valmis tutvustama koolidele reaalset töömaailma ja sellesse ise panustama, näiteks ringe läbi viies. Ka 2013. aasta Praxise uuringust tuli välja, et vaja on minna süvitsi ja pöörata tähelepanu huviringidele.

„Minu jaoks on see programm olnud kuus aastat pöörast sõitu,” muheleb Meiesaar. „On olnud väga huvitav ja olen tänulik, et olen saanud teha koostööd nii paljude oma ala professionaalidega.”

Lugu on valminud tänu Euroopa sotsiaalfondist rahastatud programmile „TeaMe” ning ilmus esmakordselt veebiportaali miks.ee uudiskirjas.