Head õpetajad!

Mul on olnud pikemat sahtlipõhjas luuletus, mida ei ole varem avaldatud. Luuletuse pealkiri on „Õpetaja”. Arvan, et kooliaasta lõpu puhul loete seda hea meelega. Mulle on kooliajast meelde jäänud eriti häid õpetajaid, kes ei õpetanud ainult ainet hästi, vaid oskasid ka isiksust kujundada. Tekkis tahtmine neid luuletusega tänada. Häid koolimuljed on mul Kiltsi algkoolist, Kadrina keskkoolist ja Tallinna polütehnikumist.

Olen töötanud kogu elu elektri ja elektroonika alal, luuletamine on olnud mu hobi. Minu teine hobi on 45 aastat olnud sportlik orienteerumine, kus olen olnud nii osaleja kui ka ürituste korraldaja.

Õpetaja

On õpetajaid erinevaid meie koolis

üks suhtub kergelt, teine lastest hoolib

see teine istub kindlamalt ka oma toolil

ja nõnda korralikke inimesi voolib

tal õpilased tunnis kuulavad kõik hästi

ja vastates siis tõuseb käte“mets”

ka kodutööd on tehtud, mis teha kästi

ei ole tarvidust, et küsimisest päästaks „vets”

ka elutarkust ainele nad saavad lisaks

mis kodus puudu jäi, see tuleb õpetajalt juurde

ta teeb neid tugevamaks, visaks

et võiksid minna avatuna ilma suurde

ja õpetajat ootamas on juba uued noored

tal tuleb häälestada ennast nende jaoks

nad vallatust on täis ja mõtted alles toored

ta neile jälle kõva vundamendi laoks

ka vanaduses õpetaja meenub ikka

rohkem see, kel midagi meil oli anda

talle tänukõnet ette kanda tahaks pikka

ja mõnda lausa kätel kanda.

Rein Unt

24.09.2009