Juunikuud nimetatakse rahvusvaheliseks migreeni ja peavaludealase teadlikkuse tõstmise kuuks. Maailma statistika järgi põeb ca 8% lastest migreeni. Migreeni sümptomite tundmine kulub ära ka õpetajatele, kes saavad seda arvestada nii õpitulemuste arvestamisel kui oma tegevuste planeerimisel.

Tervise Arengu Instituudi (TAI) 2009/2010. aasta Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuringu andmetel esineb peavalusid üle ühe korra nädalas 35%-l 11–15-aastastest kooliõpilastest. Õpilane veedab koolis suure osa oma ärkveloleku ajast. Seega puutuvad õpetajad koolikeskkonnas peavaludega õpilastega sageli kokku. Alati ei ole kooli tervishoiutöötajat, kes abi osutaks ja seega kuluvad migreeni alased teadmised ära ka õpetajatel. Migreeni sümptomite tundmine aitab õpetajal mõista, kuidas õpilane ennast tunda võib ja planeerida õppetegevust. Sagedased või kroonilised peavalud mõjutavad õpilaste õpitulemusi, keskendumisvõimet, elukvaliteeti, sotsiaalset ja kodust elu, põhjustavad koolist puudumist, võivad tekitada ärevust, depressiooni. Migreen ja pingetüüpi peavalu on ühed sagedasemad primaarse peavalu liigid ning ühel õpilasel võib esineda mõlemat peavalu. Migreen ei ole ainult peavalu, esineb ka muid sümptome. Diagnoosi paneb arst.

Migreeni sümptomid

Laste migreeni sümptomid võivad erineda täiskasvanute omast valu kestvuse, asukoha ja tugevuse poolest. Migreeni jaotatakse episoodiliseks (vähem kui 15 päeva kuus) ja krooniliseks (üle 15 päeva kuus). Migreeni sagedus ja tugevus on igal inimesel erinev ning võib elu jooksul muutuda. Migreenil esineb perekondlikku eelsoodumust.

Migreenil võib esineda neli faasi, kuid kõik migreeni käes kannatajad ei pruugi kõiki sümptomeid tunda. Migreeni eelfaasi sümptomid võivad tekkida 24 tundi enne valu algust, milleks võib olla väsimus, haigutamine, meeleolu muutus, ärrituvus, eufooria, isu teatud toitude järgi. Migreeni eel võib aga ei pruugi tekkida nägemishäire, kõnehäire või tundlikkushäire näol või kätes.

Kui täiskasvanutel on valu kestvus ravita 4–72 tundi, siis lastel vähem, isegi 1–2 tundi. Valu tugevus on lastel nõrgem. Täiskasvanutel on migreen tavaliselt ühepoolne, lastel sagedamini mõlemapoolne.

Valuga võib kaasneda iiveldus, oksendamine; kahvatu nägu; valguse ja/või mürakartus, mis väljendub selles, et eelistatakse olla pimedas, vaikses ruumis pikali. Nooremad lapsed võivad valu ajal tõmbuda endasse, olla omaette, vältida mängimist.

Migreeni järelfaasis võib esineda tugevat väsimust, jõuetust.

Enne puberteeti esineb laste migreeni korral sagedamini mao-ja seedeelundkonna häireid. Abdominaalse migreeniga võib kaasneda kõhuvalu, söögiisu puudumine, iiveldus, oksendamine, tundlikkus ereda valguse suhtes, meeleoluhäired, peavalu ei pruugi olla. Tavaliselt kaob see 12 eluaastaks ja alati ei arene sellest edasi migreeni. Kuni puberteedieani on migreeni esinemissagedus poistel ja tüdrukutel enam vähem võrdne, hiljem sageneb tüdrukute seas.

Migreeni põhjustajad

Migreenihoo võib vallandada stress, pingelangus, vähene vedelikutarbimine, söömata olek või ebaregulaarne toitumine, toiduained (šokolaad, koolajoogid, juust, tsitruselised, alkohol, pähklid jne), üleväsimus, ere valgus, umbne või tolmune õhk, kuumus, lõhnad (nt olmekeemia, parfüümid), üle- või alamagamine, kõrged nõudmised või suur koormatus (nt õppetöö, mitmed trennid) jne. Migreenihoog võib vallanduda mitme soodustava teguri koostoimel, üksik tegur ei pruugi migreeni esile kutsuda.

Abi migreenihoo ajal

Lubage õpilane vaiksesse, pimedamasse ruumi pikali. Sageli möödub valu peale puhkamist või magamist ja ravimeid ei olegi vaja.

Vähendage lapse koormust mõneks ajaks.

Valu võib leevendada soe või külm kompress asetatuna laubale või oimukohtadesse.

Tugeva valu korral võib abi olla Paratsetamoolist või Ibuprofeenist, mida antakse vastavalt lapse kehakaalule ja vanusele. Eelistada võiks vees lahustuvaid ravimvorme, kuna nende mõju saabub kiiremini. Ravim tuleks võtta võimalikult varakult valu tekke alguses ja piisavas lubatud koguses. Sõltuvalt lapse vanusest saab arst määrata lapsele ka spetsiaalsed migreeni valu ja sümptome leevendavad ravimid – triptaanid. Meeles tasub pidada, et ennetamaks ravimite liigtarbimisest tingitud peavalu, ei ole soovitav tarbida valuvaigisteid üle 15 päeva kuus või triptaane üle 10 päeva kuus vähemalt kolmel järjestikusel kuul.

Iivelduse ja oksendamise vastu saab arst kirjutada ravimit, mida võetakse 15 minutit enne valuvaigistit. Ravimitevabadest meetoditest võib abi olla piparmündikommist, värskest õhust või apteegis müüdavast iiveldusevastasest randmepaelast.

Migreeni ennetav ravi

Mittefarmakoloogilistest meetoditest võib suurematel lastel abi olla relaksatsiooni harjutustest, stressi maandamise tehnikatest, kognitiiv käitumuslikust teraapiast. Migreeni sagedust ennetavaid ravimeid kasutatakse lastel harvem, selle vajaduse otsustab raviarst. Võimalusel vältida vallandavaid tegureid.

Õpetaja võimalused migreeniga õpilast toetada

Õpetage laps enesetunde halvenemisel abi küsima õpetajalt või kooliõelt. Migreenihoo väljakujunemist saab õigel ajal peatada või leevendada.

Kui klassis on migreeni diagnoosiga õpilane, võib konsulteerida kooliõega, kes oskab anda nõu, kuidas migreeniga last toetada ja abistada.

Märgake varajasi migreeni sümptome (nt kahvatus, ärrituvus, haigutamine) ja vajadusel juhi õpilase tähelepanu algavale migreenile ning eelneva kokkuleppe alusel tuleta meelde teha sügava hingamise harjutust või kaelalihaspinget leevendavaid harjutusi

Kui õpilane kaebab peavalu, siis lubage tal võtta oma regulaarset ravimit kohe, mitte oodates, kui valu tugevneb või saabub vahetund. Õpilasel peaksid olema raviarsti määratud/soovitatud ravimid kaasas.

Lubage migreeniga laps kooliõe kabinetti, et ta saaks vajadusel puhata või pikali olla.

Tuletage õpilasele meelde regulaarset unerežiimi, toitumise ja liikumise, piisava vedelikutarbimise vajalikkust ning stressiga toimetuleku oskust.

Õpetage õpilasele ajaplaneerimist, kui sagedaste migreenide tõttu tekib probleeme tähtaegadest kinnipidamisega

Kui õpilane paistab sageli väsinud või kaebab peavalusid, rääkige sellest vanematega.

Järeltööde tähtaegade määramisel olge paindlik. Arvestades migreeni iseloomu ei pruugi järelvastamise aja 1–2 päeva võrra edasi lükkamine olla piisav.

Sagedaste migreenihoogude korral julgustage õpilast leidma migreeni vallandavad tegurid, mida võimalusel vältida: nt arvuti ekraani ere või vilkuv valgus (vähendage tööd arvuti, nutiseadmetega), veresuhkrutaseme kõikumine ja langus (oluline, et lapsed sööksid kooli lõuna ajal) või stress (jälgige, kas esineb koolivägivalda/kiusamist ja õpilase emotsionaalset seisundit eksamite perioodil), aga ka kooli keskkonnast tulenevad tegurid: müra, halb ventilatsioon, temperatuur, istumisasend koolipingis. Lubage hoida läheduses veepudel ning paigutage õpilane istuma nii, et teda ei segaks päikesevalgus või tahvlilt peegelduv valgus.

Sagedaste migreenide korral soovitage pidada peavalupäevikut, kuhu märkida peavalu esinemise kuupäevad, valuvaigistite tarbimine, valu kestvus ja valu tugevus ning pöörduda arsti poole.

Kui migreen mõjutab õpilase õpitulemusi, võtke varakult ühendust lapsevanema või hooldajaga.

Migreeniga õpilast ei ole alati vaja koju saata, kui migreen on möödunud saab ta osaleda jõudumööda õppetöös edasi.

Suhtuge õpilasesse samamoodi nagu teistesse õpilastesse.

Õpilase õppimise toetamiseks on oluline meeskonnatöö kooli töötajate, lapsevanemate, õpilase ja kooliõe vahel. Teades migreeni vallandavaid tegureid, sümptomeid, ennetamist ja ravi, on lihtsam migreeni avastada ja õpilasi toetada.