Haridus- ja teadusministeeriumi teatel saab sel suvel malevas töökogemuse enam kui 4300 noort vanuses 13–26 eluaastat ning malevaid korraldab 42 omavalitsust ja organisatsiooni üle Eesti.

Malevarühmadest 28 on ööbimiseta ehk linna malevad ja 14 ööbimisega rühmad. Kõige rohkem töökohti noortele pakuvad SA Õpilasmalev (937), MTÜ Pärnumaa Õpilasmalev (746), Anne noortekeskus (661) ja Maardu linnavalitsus (300). Populaarseimad tööd, millega malevlased sel aastal kätt harjutavad, on haljastus- ja heakorratööd ning jäätisemüük rannas.

2015. aastaks eraldas HTM hasartmängumaksu nõukogu otsuse alusel noortemalevate korraldamise ja arendamise toetamiseks ligi 130 000 eurot. Ministeeriumi teatel on malevatel kindel roll noorte arengu toetamisel ning tööharjumuse kujundamisel, mistõttu on ministeerium toetust aasta-aastalt suurendanud, et rohkematel noortel oleks võimalus töölaagris osaleda.

Malevate tegevust toetava Eesti noorsootöö keskuse asedirektor Kaur Kötsi hinnangul on malevate rahastamine oluline ka noortele uute teadmiste omandamiseks ning sotsiaalsete oskuste arendamiseks.

„Näiteks ettevõtja ja ajakirjanik Tiit Pruuli meenutas Eesti esimese noorsootöö ajalooraamatu esitluskonverentsil kunagi Eesti Üliõpilaste Ehitusmalevas veedetud aega suure heldimusega ning tõdes, et mitmed Eesti tänased tippärimehed ja poliitikud on tuule tiibadesse saanud just suvistest malevatest. Malevate pärimuslikkus ning töökasvatuslik pool teevad selle noorsootöö vahendi atraktiivseks nii noortele, noorsootöötajatele kui ka tööandjatele. Loodame, et see traditsioon areneb ning kestab veel kaua,” ütles Kötsi.

Malevas õpivad noored lisaks töötegemisele seda, kuidas tööturule siseneda ja tööseadusandluses orienteeruda. Valdkonna eksperdid viivad läbi töövaldkondi tutvustavaid koolitusi ja karjäärinõustamist ning õpetavad teisi tööeluks vajalikke teadmisi. Malevate korraldajad on kohustatud tagama noortele turvalise keskkonna ning kvalifitseeritud juhendajad.