Riigikogu võttis menetlusse lasteaednike pöördumise

2 minutit
6 vaatamist
1 kommentaar

Riigikogu võttis menetlusse Eesti Lasteaednike Liidu 15. juunil üle antud kollektiivse pöördumise, milles tehakse ettepanek kehtestada kõigile alushariduse pedagoogidele ühtne riiklik õpetaja töötasu alammäär ning mida rahastataks sarnaselt kooli pedagoogidega, teatas riigikogu pressitalitus.

Kollektiivsele pöördumisele allakirjutanud tunnustavad riikliku töötasu alamäära tagamist kooliõpetajatele, kuid ei ole rahul olukorraga, et riiklikku töötasu alammäära ei ole tagatud lasteaiaõpetajatele.

Allakirjutanud teevad ettepaneku kehtestada ka kõigile lasteaiaõpetajatele põhikooli ja gümnaasiumi õpetajatega võrdne riiklik töötasu alammäär üle Eesti; sätestada koolieelsete lasteasutuste rahastamine sarnaselt munitsipaalkoolide rahastamisega; muuta koolieelse lasteasutuse seadust ning viia sellesse põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega sarnased sätted.

Pöördumist hakkab menetlema kultuurikomisjon, mis koguneb kõigi eelduste kohaselt sügisel, pärast seda kui 1. septembril algab riigikogu tööaeg.

Eesti Lasteaednike Liidu esimees Liili Pille andis 15. juunil lasteaednike nimel riigikogu esimehele Eiki Nestorile üle pöördumise „Lasteaiaõpetajale õpetaja palk”, millel oli  27 220 toetusallkirja. Allkirjad koguti 18.–29. maini üle Eesti lasteasutustes ja avalikel kõnekoosolekutel Tartus, Põltsamaal, Paides, Pärnus ja Tallinnas.

Lasteaednike ettepanek on kehtestada lasteaednikele sarnaselt kooliõpetajatega riiklikud palga alammäärad, mis kaotaks kohalike omavalitsuste võimalustest ja prioriteetidest tingitud praeguse suure palgalõhe.

Kommentaarid

  1. Tore, et midagi liigub. Siinkohal ei saa jätta märkimata, et mõisted “pedagoog” ja “õpetaja” on meil endiselt erinevates tekstides segi nagu pudru ja kapsad. Üks asi on nende semantiline olemus, mille üle on ka ju mõnus diskuteerida, teine asi juriidiline mõiste. Pedagoogi juriidilise mõistena ei paista praegu eksisteerivat. Siin-seal räägitakse ka pedagoogilistest töötajatest. Olgu siis see. Lugupeetud riigikogu komisjon võikski alustada ehk mõistete täpsustamisest. Nii et, miks mitte riiklikult määratud alampalk pedagoogilistele töötajatele (siia käiksid siis näiteks ka kasvatajad, kel see lihtsalt paar aastat tagasi ära võeti!, samuti eripedagoogid, sotsiaalpedagoogid). Või nemad nagu ei vääriks seda?

    Leiger Luts

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Riigikontrolli audit: HEV-õpilastele vajalik tugi kutsehariduses jätab soovida 

Riigikontrolli värske audit paljastas tõsised puudujäägid hariduslike erivajadustega (HEV) noorte toetamisel kutsehariduses. Enamikus…

17 minutit

„Aga matemaatikatund on siin hoopis põnevam!“

Lõppeval õppeaastal läbis üle pooleteise tuhande põhikooli- ja gümnaasiumiõpilase mingi osa õppekavast kutseõppeasutuses.

EHIS-e andmeil teevad kutsekoolid koostööd…

8 minutit

Kutsehariduse rebranding USA-s – kas ja mida on Eestil sellest õppida?

Eestis alanud kutsehariduse reformi ajendid on väga sarnased sellega, mis käivitas kutsehariduse rebranding’u…

6 minutit
2 kommentaari
Õpetajate Leht