Määrus, mille kohaselt saavad lasteaiad ühe rühma kohta tööle võtta ühe õpetaja ja kaks õpetaja assistenti, tekitab segadust ja muret. „Kas selline mudel muutub kohustuslikuks?”, „Miks vähendatakse lasteaias kõrgharidusega töötajate hulka?”, „Kas otsustajad ei näe ette sellega kaasnevat alushariduse kvaliteedi langust?” küsivad lasteaiaõpetajad.

Vastab haridusministeeriumi alushariduse peaekspert Tiina Peterson.

Kas ühe õpetaja ja kahe abi mudel muutub kohustuslikuks?

Selle aasta septembrist jõustub koolieelse lasteasutuse seaduse muudatus, mille kohaselt tuleb lasteaias tagada laste turvalisust toetav töökorraldus, lähtudes õppe- ja kasvatusalal töötavate isikute või õpetajat abistavate töötajate ja laste suhtarvudest (https://www.riigiteataja.ee/akt/120112014012#para20). Ühe õpetaja ja kahe õpetaja abi mudel on üks Eestis ja Põhjamaades rakendatav võimalus (üks õpetaja on miinimumnõue, rohkem võib alati). See on võimalus, mida seadusemuudatus lubab nüüd rakendada, ega muutu kohustuslikuks. Töökorralduslikud küsimused on suures osas lasteaia otsustada.

Kas mudel „kaks õpetajat, üks abi” on ajale jalgu jäänud?

Täiskasvanute ja laste suhtarvud mõjutavad alushariduse kvaliteeti, see on leidnud kinnitust nii rahvusvahelistes kui ka Eesti uuringutes. Lasteaias on oluline täiskasvanu ja lapse suhtlemine, laste individuaalsuse toetamine ja laste tegevus väikestes gruppides. Põhjus, miks Eestis oli vaja suhtarvud kehtestada, oli asjaolu, et hoolimata personali koosseisust lasteaiarühmas – kaks kõrgharidusega õpetajat ja õpetaja abi – võis 24 lapsega iga päev tegelda reaalajas vaid üks õpetaja (nt Tallinna Laagna lasteaia õnnetusjuhtum). Eesti lasteaedades on levinud töökorraldus, kus õpetajad käivad tööl ülepäeviti ja õpetaja abi tegeleb valdavalt koristamisega, sellise töökorralduse puhul ei ole ühelgi päeval lasteaiarühmas tööl kolme töötajat lapsi õpetamas-kasvatamas.

Muudatuse tulemusel peab lasteaias olema tagatud laste turvalisust toetav töökorraldus. 24 lapsega üksi (õpetaja abita) töötades ei jõua Eesti lasteaiaõpetaja iga lapseni. Näiteks Soomes ja Rootsis on levinud, et lastega tegeleb korraga üks kõrgharidusega õpetaja ja kaks keskkoolijärgse kutse-/täiendusharidusega lapsehoidjat/õpetaja abi. Õpetajal on meeskonnas juhtiv roll, ta kaasab õpetaja abisid õppe- ja kasvatustegevuse kavandamisse ja analüüsimisse.

Mille poolest on uus mudel hea lastele, mille poolest õpetajatele? Kuidas see parandab alushariduse kvaliteeti?

Tallinna ülikooli uuringutest (Lauri 2012, Pedak 2012, Hallikas 2015) selgub, et kui lasteasutuse rühma kaks õpetajat käivad tööl eri aegadel ja õpetaja abi on eelkõige koristaja, tegeleb õpetaja enamasti kogu lastegrupiga üksi. Lasteasutustes, kus on kasutusel ühe õpetaja ning kahe õpetajat abistava töötaja mudel, tajuvad õpetajad enda juhtivat rolli meeskonnas ja õpetajat abistavate töötajate kaasamisel ning lapsed saavad kogu päeva tegutseda väikestes gruppides ja individuaalselt.

Laste individuaalne areng on nii paremini toetatud, samuti heaolu ja turvalisus. Paranevad õpetaja töötingimused, sh tööaeg, -koormus ja -tasu. Lasteaedades, kus mudelit rakendatakse, on paranenud meeskonnatöö rühmas. Õpetaja saab varasemast paremini kasutada tööaega nii õppe- ja kasvatustegevusteks kui ka ettevalmistamiseks koostöös abidega. Rühma meeskonna kõik liikmed on tegevustes aktiivsed osalejad, infot vahetada ja vastutust jagada on parem. Õpetaja abid tunnetavad, et on rühmas rohkem väärtustatud ja neil võimaldatakse osaleda täienduskoolitustes.

Kas alushariduse kvaliteet ei kannata, kui kõrgharidusega töötajate hulka lasteaias vähendatakse ning abidelt (kahelt kolmandikult rühma meeskonna liikmetest) ei nõuta erialast haridust?

Õpetajat abistavad töötajad peavad vastama sotsiaalministri määruses „Tervisekaitsenõuded koolieelses lasteasutuses tervise edendamisele ja päevakavale” kehtestatud nõuetele, tundma ja täitma koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava ning tervisekaitse nõudeid. Õpetajaid abistavad töötajad võtab tööle lasteaia direktor, kes peab neid nõudeid jälgima. Uuringud näitavad, et õpetaja abidena töötavad rakendusliku kõrghariduse, keskerihariduse, lapsehoidja kutse, eelkoolipedagoogika alase täienduskoolitusega töötajad. Käesoleva aasta algusest toimuvad EDUKO programmi toel Tallinna ülikooli täienduskoolitused lasteaia meeskondade uue töökorralduse mudeli rakendamiseks.

Kui õpetaja vastutus suureneb, väärib ta ka suuremat palka. Lasteaiaõpetaja on riikliku õppekava alusel õpetav pedagoog, miks on tema palk jätkuvalt omavalitsuse, mitte riigi mure?

Alushariduse tagamine ja rahastamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne ja riik ei saa sellesse, sh sellega seotud eelarvevalikutesse sekkuda. Seetõttu pole kohane, et riigi tasandil hakataks omavalitsustele midagi ette kirjutama. Koolieelse lasteasutuse seaduses on sätestatud, et üldistes palgatingimustes lepitakse kokku omavalitsuste ning haridustöötajate esindusorganisatsioonide vahel. Läbirääkimiste käigus on mõlemal poolel võimalik teha ettepanekuid, muuhulgas ka, kuidas ühtlustada üldhariduskoolide ja lasteaiaõpetajate töötasusid. On väga oluline, et lasteaiaõpetajad saaksid igas omavalitsuses väärilist palka.

Lasteaedades, kus on ühe õpetaja ja kahe õpetaja abi mudel kasutusel, saavad nii õpetajad kui ka abid kõrgemat palka.

—

Mida arvate mudelist: üks õpetaja ja kaks assistenti?

Ülle Tõnumaa

Tallinna Komeedi lasteaia õpetaja

Oleme seda lasteaias arutanud ning muretsenud: kas vana võimalus jääb ka alles? Kes teab – võib-olla ükspäev öeldakse, et nüüd jääbki nii.

See mudel ei meeldi. Esiteks on ühel õpetajal liiga suur töökoormus. Ta peab kõige eest vastutama, alustades tööplaanide tegemisest. Ta väsib. Ta ei saa lapsevanemaga piisavalt suhelda. Hommikul eriti ei jõua, sest algavad tunnid, ning õhtul kohtub lapsevanem õpetaja asemel assistendiga, kes võib rääkida lapse kohta üld­sõnalist juttu.

Assistendid ei saa vahel kokkuleppele, kumb mida teeb, näiteks kes koristab, või on nad samuti väsinud, sest neil on pikk tööpäev, suurenenud vastutus ja vähe koolitust. Olen kuulnud, et ka assistendid on stressis ja nende kaadri voolavus on suur. Nad peaksid tundma hästi laste arengut ja ealisi iseärasusi, psühholoogiat, füsioloogiat, aga koolitus, mis nad saavad, on minimaalne, ja sellest on vähe. Ja kes neid peakski koolitama, kui koolitusrahagi pole? Olen kuulnud juhtumitest, kuidas mõne aasta jooksul on vahetunud neli-viis assistenti.

—

1+2 mudeli praktikabaas

Maarika Mae

Kiiu Kiigepõnni lasteaia õppejuht

Oleme noor lasteaed, avasime uksed septembris 2014. Kui 2015 käivitas Tallinna ülikool koolituse „Meeskonnatöö lasteaias“, kaasati meid kui 1+2 süsteemi kasutajaid koolituse praktika lasteaiaks. Lisaks oma kogemuste jagamisele osaleme augustis juba teise rühmameeskonnaga samal koolitusel. Teiste lasteaedade huvi selle süsteemi vastu on suur. Palju on uuritud meie palkade ning töökorralduse kohta rühmades (õpetajate ja assistentide tööajad).

Süsteemi suurim tugevus on, et lastega tegeleb rühmas peamiste õppetegevuste ajal kolm täiskasvanut. See tagab suurema turvalisuse ning annab rohkem võimalusi lastega individuaalselt tegeleda. Kitsaskohtadeks on õpetajate vähene juhtimiskogemus ning assistentide vähesed pedagoogilised teadmised.
Esimesel õppeaastal pühendusime peamiselt kogu meeskonna koolitamisele ning töötajate meeskonnatöö oskuste kujundamisele. Suures osas oleme kasutanud tasuta koolitusi. Assistendid on üheskoos läbinud Logoservi koolituse „Õpetaja abi pedagoogiline roll lasteaias“.

Meie lapsevanemad on uue süsteemiga rahul, negatiivne tagasi­side puudub.

—

Mida väidavad uuringud ühe õpetaja ja kahe assistendi mudeli kohta?

Tiia Õun

Tallinna ülikooli eelkoolipedagoogika dotsent

Tallinna ülikoolis oli esimene seda mudelit käsitlev uuring Anne-Ly Rumma 2014. aasta kevadel kaitstud bakalaureusetöö „Õpetajate arusaamad ja kogemused töökorraldusest lasteaias” (Vt ÕpL 14.11.2014). Tema uuringu valim oli ühe õpetaja mudeli õpetajate osas väike.

Järgmise uuringu viis 2014. aastal läbi ja kaitses selle põhjal magistritöö Astrid Hallikas. Uuringu eesmärk oli uurida personali töökorraldust lasteaias ühe õpetaja mudelit rakendavate õpetajate hinnangute põhjal. Uurimismeetodina kasutati fookusgrupi intervjuud ning uurimuses osales 19 õpetajat Harjumaa lasteasutustest, kes kõik töötasid ühe õpetaja töökorraldusliku mudeli alusel.

Mudeli tugevused

Uurimistulemustest selgus, et õpetajad hindasid ühe õpetaja mudeli tugevusteks otsustamisvõimalust ja kolme täiskasvanu osalemist laste aktiivses õppe- ja kasvatustegevuses, grupitööd ja laste arengust parema ülevaate omamist. Õpetajad hindasid, et rakendavad võrreldes kahe õpetaja mudeliga rohkem õuesõpet, rühmatööd ja individuaalset tööd lastega.

Lastel on turvalisem, sest kogu aktiivse õppekasvatustegevuse ajal on nendega kolm täiskasvanut. Samuti leidsid õpetajad, et rakendavad enam valdkondade lõimimist. Hea, et õppe- ja kasvatustegevusse ja lapse arengu toetamisse on kaasatud kogu meeskond. Kavandamine on peamiselt õpetaja ülesanne, aga kõik arutatakse meeskonnaga läbi. Õpetaja saab assistente kaasata dokumentatsiooni täitmisesse ja lapse arengu hindamise fikseerimisse. Koostöös vanematega ei täheldanud õpetajad suuri muudatusi, infovahetus toimus igapäevaselt ning vastavalt vajadusele ja võimalustele, ka elektrooniliselt.

Mudeli nõrkused

Töökorralduse nõrkustena toodi välja vastutuse suurenemine, hirm, kas saadakse kõikide valdkondadega ühtmoodi hästi hakkama, assistentidel vajaliku hariduse ja oskuste puudumist. Nii tugevuse kui ka nõrkusena nimetati meeskonnatööd, millest sõltus kogu rühma toimimine.

Kõik intervjuus osalenud õpetajad olid rahul oma valikuga töötada ühe õpetaja töökorraldusliku mudeli alusel.

Seoses ühe õpetaja ja kahe assistendi mudeli rakendamisega lasteaedades oleme Tallinna ülikoolist käinud enamikku neid lasteaedu vaatamas. Üliõpilased saavad nendes rühmades hakata ka praktikal käima. Oleme käivitanud üliõpilastega uuringud, selgitamaks, kuidas selline mudel rakendub, mis on mudeli tugevus ja arendusvõimalused. Praegu on läbiviimisel edasised intervjuud õpetajate ja assistentidega ning lastevanemate arvamuste uuring. Nende tulemusi saame tutvustada järgmise aasta kevadel.

Tallinna ülikoolis toimub sel teemal ka täienduskoolitus „Meeskonnatöö lasteaias”, mille läbis eelmisel poolaastal sada inimest (lasteaedade meeskonnad – assistendid, õpetajad, õpetaja abid, juhid, õppealajuhatajad), kes olid huvitatud ühe õpetaja mudeli käivitamisest lasteaias. Sel esmaspäeval alustas meil uus grupp 30 inimesega.

—

Õpetajat abistavate töötajate kohustused

Silvi Suur

Tallinna Pääsusilma lasteaia direktor

Õpetajat abistav töötaja viib koostöös õpetajaga läbi õppe- ja kasvatustegevused ning igapäevatoimingud rühmas. Toetab laste arengut, loob koostöös rühma meeskonnaga lastele tervisliku ja turvalise kasvukeskkonna. Suhtleb lastevanematega, edastab neile lapsega seotud infot. Õhtupoolikul on rühmas koos teise õpetaja abiga, juhendab laste mängu ja igapäevategevusi. Õhtul annab lapse üle lapsevanemale.