Minister Jürgen Ligi allkirjastas 5. augustil käskkirja, millega luuakse aastatel 2015–2018 4700 õppijale võimalus töökohapõhiseks õppeks.
Õpipoisiõppe toetuse kogumaht on 18,5 miljonit eurot, millest ligikaudu 15,7 miljonit tuleb Euroopa sotsiaalfondist ja 2,8 miljonit on Eesti kaasfinantseering. Tasub meenutada, et vahetult enne jaanipäeva sõlmisid Balti riigid ühiste kavatsuste protokolli, mis näeb muuhulgas ette koostööd töökohapõhise õppe ehk õpipoisiõppe edendamisel. Kas saabumas on õpipoisiõppe renessanss?
Õpipoisiõpe pole Eestis midagi uut. See õppevorm on seadusega lubatud 2006. aastast. Juba mõnda aega on meil osalenud õpipoisiõppes 600–700 inimest aastas.
HTM-i kutsehariduse osakonna juhataja Helen Põllo sõnul tegeldakse õpipoisiõppega üha rohkemates riikides, sest selle kasutegur on suur nii tööandjale kui ka töötajatele. Kui Eestis piirdub õpipoisiõpe peamiselt kutsekooliga, siis mõnes riigis on jõudnud õpipoisiõpe ka kõrgkooli, kus see tähendab eelkõige praktiliste õpiülesannete täitmist ettevõttes.
Kui palju õpipoisiõpet juba rakendatakse?
• Võrumaa kutsehariduskeskus osales juba 2002. aastal õpipoisiõppe pilootprojektis. 2005.–2008. a rakendati seal õpipoisiõpet viiel erialal, kuid võimalusi nähakse rohkemaks.
• Räpina aianduskoolis viidi õpipoisiõpet esimest korda läbi kümme aastat tagasi. Tänavu aprillis alustas kaheksa õpipoissi haljasala hooldaja erialal. Tulevikus soovitakse õpipoisiõpet rakendada koostöös Eesti suuremate aiandusettevõtetega nooremaedniku õppekaval. Septembris peaks üks rühm alustama Lõuna-Eestis ja talvel teine Tallinnas. Samuti tahetakse õpipoisiõppega jätkata maastikuehituse vallas ning katsetada ka tekstiilkäsitöös. Õpipoisiõpe peaks ettevõtete koormust uute töötajate leidmisel ja väljaõpetamisel oluliselt vähendama, sest koolid võtavad osa uute töötajate väljaõppest enda kanda, selgitab Räpina aianduskooli direktor Kalle Toom.
• Narva kutseõppekeskus alustas töökohapõhise õppega 2008. aastal Narva Elektrijaamade ettepanekul ja õppekavagi koostati nendega koostöös. Aasta-aastalt on õpipoisiõppes erialavalik nii tööandjate kui ka õppijate soovil laienenud. Praeguseks on Narva kutseõppekeskuses õpetatud õpipoisiõppena juba üheksat eriala. Alates eelmisest aastast on Narvas võimalik õppida õpipoisina kõigil keskkoolijärgsetel erialadel.
Mis on õpipoisiõppe puhul oluline?
Võrumaa KHK õppetalituse juhataja Terje Kruusalu kiidab Kagu-Eesti ettevõtteid, kellega nende kool on teinud pikka aega head koostööd: „Meil on väga tublid koostööpartnerid tehnika- ja tehnoloogiavaldkonnas, samuti ehituses ja turismi-, majutus- ja toitlustusteeninduses ning kaubanduses.”
Narva kutseõppekeskuse direktor Riina Veidenbaum toonitab, et õpipoisiõppes tuleb jälgida täpselt töö- ja puhkeaega. Mõned ettevõtted ei taha õppeaega kahjuks tööajaks pidada.
Kalle Toom märgib, et õpipoisiõppega ei saa liialdada, sest suur osa ettevõtetest pole selleks veel valmis. Õpipoisiõppes on oma reeglid, mille täitma õppimine võtab aega. Paraku käib see ka riigiettevõtete kohta.
Millist toetust õpipoisiõpe vajab?
Kalle Toom peab väga vajalikuks ministeeriumi tuge. Kümme aastat tagasi läbi viidud õpipoisiõppe pilootprojektid olid edukad, kuid pärast riigi toe lõppemist langes õpipoisiõppe kogumaht järsult. Õpipoisiõppe mudeli sissetöötamine nõuab koolidelt niisama palju täiendavat ressurssi ja aega nagu ettevõtetel uue tehnoloogia rakendamine. Räpina aianduskool on valmis pakkuma õpipoisiõpet ka ministeeriumi toetuseta, kuid õppe maht jääb siis piiratuks.
Riina Veidenbaumi arvates on vaja levitada igakülgset infot õpipoisiõppe võimalustest, rääkida headest kogemustest, et tööandjad hakkaksid mõistma selle eeliseid. Veidenbaum lisab, et õpipoisiõppe puhul on palju abi ka välispartnerite toetusest.
Terje Kruusalu leiab, et riik peaks ettevõtteid toetama, sest Eestis on enamasti väikeettevõtted. Kui aastaks 2018 tahetakse õpipoisiõppest läbi lasta 4700 ja 2020. aastaks isegi 8000 inimest, siis väikeettevõtetel pole selleks raha ega ka kogenud juhendajat, kes saaks töötamise asemel õpipoistega tegelda.
Võimalus, mitte kohustus
Helen Põllo tõdeb, et õpipoisiõpe on suurepärane võimalus ja kindlasti mitte uus kohustus. Väikeettevõtete probleemi ta nii suurena ei näe, sest on riike, kus õpipoisse võtavad just väikesed ettevõtted. Põllo leidis, et iga riik peab leidma õpipoisiõppeks endale sobiva mudeli, kuid lähemalt tuleb tutvuda ka teiste riikide parimate kogemustega. Tööandjatele paneb Helen Põllo südamele, et õpipoisiõpet ei tehta sellepärast, et seda oleks vaja koolidele ja haridussüsteemile, vaid et anda tööandjale võimalus saada oma ettevõttele kõige sobivama ettevalmistusega töötaja.
Ministeeriumil on suur ambitsioon õpipoisiõpet Eestis laiendada. Helen Põllo sõnul võiks see suuremgi olla, et õppe sisu ja kvaliteet vastaksid nii tööandjate kui ka õppurite ootustele.
Lisa kommentaar