Eesti džäss tähistab sel sügisel 90 aastat esimesest džässikontserdist ning võiks arvata, et see elutee on olnud lihtne ja lilleline. Aga vastupidi – Nõukogude võimu ajal valitses arusaam, et kõik läänelik on kurjast, ning muidugi oli džäss liiga läänelik. Muusikat küll mängiti, kuid see oli põlu all. Taasiseseisvumisega on džäss hakanud uuesti tärkama. Kõrgharidust pakuvad koolid Viljandis ja Tallinnas, ka on mitmeid muusikakoole, kes levimuusika ja džässiga tegelevad. Eesti Jazzliit on loomas džässiklubide võrgustikku ning džässi­kontserte toimub üle Eesti läbi aasta igal nädalal. Muusikutel on mõnusaid ja õdusaid kohti, kus esineda, ja publik on tänulik. Läbi aasta toimuvad džässifestivalid, millest aprillis toimuv Jazzkaar on Baltimaade vanim.

Üks olulisi teemasid, millega Eesti Jazzliit tegeleb, on noorteni jõudmine ning džässi tutvustamine. See muusikastiil on väga mitmetahuline ning on mõjutanud popmuusika praeguseid stiile. Kevadel käidi muusika-aasta raames koole külastamas, need külaskäigud olid menukad, soovime neid tulevikus jätkata. Sügisel toimub projekt, mille raames kutsutakse klassid Philly Joe’si nimelisse džässiklubisse ehtsat, spetsiaalselt selleks puhuks loodud kavaga džässi kuulama.

Eesti Jazzliidu uus hooaeg pakub uusi avastusi, vanu tuttavaid ning eriprojekte. Oktoobri üks oodatumaid projekte „Eesti otsib jazzistaari” leiab aset koostöös Sügisjazzi ja muusika-aastaga. See toob noored džässitalendid Viljandist, Tartust ja Tallinnast kokku professionaalsete ansamblitega, nagu Tafenau-Aimla Quintet, MiaMee, Weekend Guitar Trio ja Estonian Voices. Värskematest ansamblitest esinevad oktoobris RiteRei kvintett, Gretagrund ja MaiGroup. Tasub silmad-kõrvad lahti hoida ning jazz.ee kodulehele vaadata, millises linnas parasjagu kontsert toimub.

Merli Antsmaa

Eesti Jazzliit