Kutsume teid teatrisse ja soovitame kaasa võtta kõik õpilased. Karmi statistika järgi külastavad Eesti noored väga vähe teatrit. Meil aga on valminud teravmeelne lugu, mis on mõeldud eeskätt noortele. Loomulikult võivad seda vaadata ka vanad ja lahedad, aga rõhk on varase nooruse keerulistel probleemidel.

Lavastus „Armastus ei hüüa tulles” on lavastatud koomilises võtmes ning keskendub noorte suhtlemisraskustele. See on tõeliselt kaasaegne portree kahe noore inimese/tudengi pingelisest teekonnast teineteisemõistmiseni.

Äratundmisrõõmu on küllaga ja naerda saab täiega. Kõik tabuteemad – vaba kooselu, seks, suhted vanematega – on laval olemas ja otsekohesusega ei koonerdata.

Tihti uurib kirjandusõpetaja mureliku näoga teatrite mängukavu ning peab tõdema, et otseselt põhikooli vanemale kooliastmele ja gümnaasiumile midagi eakohast nagu polegi, aga väga tahaks noortega teatrisse minna. Õnneks on lavastaja Roman Baskin selle vea parandanud ning lavale toonud John Patricku komöödia „Armastus ei hüüa tulles”. Eriliselt kaasahaarava ja tempoka tüki keskmes rullub lahti lugu sellest, kui pimesi me iga päev üksteisest mööda oskame käia. Kahe suurepärase noore näitleja koostöös avatakse uks maailm, kuhu me just väga tihti piiluda ei julge – luubi all on armastuslugu, mis lisaks geniaalsele meelelahutusele kannab endas sügavaid ja ajatuid väärtusi ning vastab küsimustele, mida teinekord sõnastadagi ei oska, kuid mis ometi vastust vajavad.

Oma võrratut teatrielamust soovitan kõigile kolleegidele ja koolinoortele!

Kristina Ude

eesti keele ja kirjandusõpetaja

Aasta õpetaja 2013

MTÜ Kell 10