Avatud õpiruumi pakkuvaid asutusi tuleb järjest juurde ja erksamad õpetajad kasutavadki nende võimalusi agaralt. Kuidas pakkumiste rägastikus valida? Õpetajate Lehe vestlusringis osalesid AHHAA õppeprogrammide juht Liina Vaher, haridustöö koordinaator Matti Orav, Energia Avastuskeskuse juhataja Kertu Saks ja TTÜ Mektory tehnoloogiakooli koordinaator Kristina Piliste.

Mis on teie keskuse eesmärgid, tegevusalad ja sihtgrupid?

Liina Vaher: Läbi aastate on käinud palju õppegruppe meie majas ekskursioonil. Oleme tahtnud pakkuda neile enamat, kui nad omal käel oskavad otsida, ja seostada ekspositsiooni formaalõppekavadega. Üks sihtgrupp on lasteaialapsed vanuses 5–7, kes käivad kahetunnisel õppekäigul ja osalevad juhendatud tegevuses. Teine sihtgrupp on põhikooliõpilased, kellele pakume õppepäeva pikkusega 4,5 tundi. Nad tegutsevad juhendatult ja iseseisvalt, teevad rühmatööd ja lahutavad ka meelt suunatult konkreetsesse teemasse. Näiteks kui teema on inimene, sõidavad nad Münchhauseni tornis üles-alla, jälgivad, kuidas lihaskond töötab.

Kolmas sihtgrupp on gümnaasiumiõpilased, kellele oleme programmid disaininud valikkursuste põhimõttel.

Kristina Piliste: TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuse Mektory üks olulisi eesmärke on tegelda noortega ning seda Mektory tehnoloogiakool teebki. Meiegi sihtrühmad on lasteaialastest gümnaasiumiõpilasteni, lisaks kooliõpetajad. Kõige pisemad saavad ekskursioonil näha lahedaid tehnoloogiaid, mis ülikoolis on.

Käed-külge-tegevustoad on mõeldud kõigile vanusegruppidele. Pakume koolitusprogramme ehk kursuseid, tutvustamaks erialasid, aga õpilased saavad neid valida ka oma kooli valikainetena. Koolivaheaegadel on lastele linnalaagrid.

Üritame kõike teha võimalikult praktilisena ja näidata, et tõsise õppimise kõrval on ka lahedat isetegemist. Meie jaoks on oluline, et kooliõpetajagi saaks sära silma. Pakume koolitusi uute tehnoloogiate kasutuselevõtmiseks ainetundides, et õpetaja saaks vajalikku tuge, samuti tutvustame STEM-valdkondade (science, technology, engineering, mathematics) arengut kursuste kaudu.

Kertu Saks: Meilgi on programme lasteaialastest tudengiteni, aga ka õpetajaile ja õpetajaks õppijatele. Koos TLÜ-ga pakume kursust „Kogemusõpe avatud õpikeskkonnas”, mille oleme loonud koos Helsingi ülikooliga.

Meie keskus, mis asub 103-aastaseks saavas elektrijaamas, keskendub STEM-valdkondadele. Loome näitusi ja nendest lähtuvaid lisaprogramme (teadusteatri etendused, töötoad). Need lähtuvad riiklikust õppekavast. Näiteks avasime hiljuti näituse „Arhitekt Ämblik ja insener Mutt”, mis on üks esimesi päris väikestele suunatud näitusi. Selle juures on töötoad, kus kasutame 4D Frame materjale, et lastele geomeetriat õpetada.

Kuidas keskused riiklikku õppekava järgivad?

KS: Näiteks matemaatikanäitust, kus käsitlesime geomeetriat, tegimegi 6. klassi matemaatikaõpik käes ja juurdlesime, kuidas selgitada seda kogemusõppe vahenditega. Ämbliku ja muti näituse töötasime välja loodusõpetuse õpikut uurides. Praegu oleme süvenenud geoloogiasse – järgmise näituse jaoks. Sõna otseses mõttes võtame õpikud kätte, lisaks õppekavale. Koostame õpetajaile ka töölehed enne ja pärast näitust töötamiseks.

LV: Lihtsaim viis oleks õpetajale mingi osa tunde siin teha. Aga oleme jäärapäised ja lähtume riikliku õppekava sihist, et ained oleksid lõimitud. Meie õpe on ehitatud üles läbivatele teemadele. Õpetajail kipub olema keeruline aineid lõimida.

Meil olekski probleemne ainekeskselt läheneda – arvatakse, et AHHAA on mürts, pauk ja toss ning keemia ja füüsika. Siin on palju enamat. Meie õppepäevade materjal katab ära vähemalt 3–4 ainevaldkonda, nii et me ei saa öelda, et see on puhtalt füüsika või keemia.

Loomisel on ka matemaatika õppeprogramm. Püüame teha seda teisel viisil kui paberil arvutades. Meie jaoks on matemaatika keel. Kui programmi valmis saame, siis õppijad näevad, kuidas seda keelt tõlgendame või mil moel annab tõlkida.

KS: Me kõik oleme ju head matemaatikud. Naisterahvad, kes koovad nelja vardaga mustrilist sokki ning oskavad teha kannaosa, on nii keerulised 4D-modelleerijad, et ükski matemaatikaõpetaja ei oska sellele tegevusele valemeid kirjutada. Matemaatika on paljudes meie oskustes, mida ei ole vaja valemiga väljendada. Kui suudame selle teadmise edasi anda, teeme suure murrangu.

LV: Meie õppesse on pandud aja planeerimine, see on elementaarne oskus. Arendame ka õpioskusi. Olulisemaid on koostööoskus: töö rühmas, enesejuhtimine, kaaslastega koos ülesande sooritus.

On hulk pisiasju, mida me ei oska koolis väärtustada, kuid mis annavad lastele suure elamuse. Mõni õpilane vaatab kummikindaid ja tal on ahhaa-efekt juba käes. Või kuidas skalpelli hoida, mikroskoopi kasutada. Meie eksponaadid põhinevad kõik tehnoloogial. Kuidas neid kasutada millegi teadasaamiseks, on oluline oskus, mida arendame.

Üks oluline asi on veel – enda sooritusele tagasiside andmine. See annab tänasel päeval noorele hea tööriistakohvri.

KP: Tehnoloogiakool on loomisest peale hoidnud seost riikliku õppekavaga. Töötati välja kursuseprogrammid, mis toetaks kooliprogrammi. Oleme seda suunda jätkanud, töötanud välja riikliku õppekava valikaineid. Mitte ainult õpilastele, vaid ka õpetajaile valikainete õpetamiseks. TTÜ on arendanud valdkondade sünergiat ja interdistsiplinaarsust. Sama sõnumit üritame edasi anda tehnoloogiakooli tegevuses, et päriselu ja õpikuteksti vahel tekiks seos. Oluline on praktika. Nagu kogemus näitab, ei kasutata koolides võimalusi nii hästi, kui võiks, näiteks õpetaja kardab, et mikroskoop läheb katki.

Korraldame seetõttu ka tehniliste ja tehnoloogiliste lahenduste kasutamise koolitusi. Näiteks oleme võtnud eesmärgi töötada koolidele välja programm, kus ei õpitaks ainult, kuidas 3D-printerit ainetunnis kasutada, vaid ka printeri ehitust, parandamist. Et õpetaja ei tunneks end ebakindlalt ega peidaks printerit klassinurka ära.

Alustasime sel aastal koostööprojekti „Koolipäev Mektorys”, et koolid saaksid veeta terve päeva ülikoolis ja siin oma ainetunde läbi viia. On oluline, et ka õpetajad tuleksid rutiinist välja ning viiksid oma ainetunde läbi, kasutades kõiki ülikooli käsutuses olevaid ruume ja võimalusi. Alustasime Keila kooli, Tallinna inglise kolledži ja Nõmme põhikooliga. Tänavu sügisest soovib seitse kooli veel liituda.

Kui hästi on õpetajad kursis keskuste tegevusega?

KS: Aastatega on kujunenud välja võrgustik ja meililistid, korraldame õpetajate päevi, kus räägime programmidest ja näitustest.

Matti Orav: Oleme listide kaudu jaganud infot, korraldanud kogemuspäevi ning pannud koolijuhid ja õpetajad ise programme läbi tegema – see on tugevam kui PowerPoint. Kui saan millestki kehaga aru, on see parim efekt. Oleme AHHAA-s kogu aeg mõelnud, et õppimine peab olema loomulik protsess nagu kõndima õppimine. Ka õpetajail peab olema lõbus. Õpitakse iseenda kaudu. Peab andma võimaluse ise teha, kogeda ja protsessi juhtida.

KP: TTÜ-l on partnerkoolid, kellega pidevalt infot vahetame. Üritame viia oma sõnumit nii kaugele Eesti nurkadesse, kui jõuab. Ikka on koole, kes on korra Mektory keskuses käinud ja tulevad järgmiste klassidega tagasi. Vaja on pealehakkajaid ja avatud õpetajaid. Oleme kutsunud külla ka koolide meeskondi, et nad näeksid, millised võimalused meil on. Kahe aasta jooksul on meie keskusest läbi käinud üle saja kooli. Sõna levib, oleme alles noored.

KS: Valikuvõimalus on tõepoolest suur, avatud õpikeskkonda pakkuvaid asutusi on väga palju.

MO: Logistika ja korraldamise peale kulub koolil palju raha. Praegu on meil pilootprojekt suunitlusega Tallinna koolidele, pakume AHHAA ja Vanemuise ühispaketti. Lapsed tulevad hommikul siia, saavad käia Auras ujumas ja siis algab päev. Elron lööb toetajana kaasa. Lapsed saavad meil ka ööbida. Viimsi kool proovib esimesena. Päeva jooksul käsitletakse õppekava ühte läbivat teemat, laome ühte müüri mitmesuguste vahenditega. Muusika ja kunsti austajana ütlen, et STEM-is ei saa ka A-d ära jätta, nii et STEAM!

KP: Mektory seinal on Eesti kaart, kuhu meil käinud koolid end kirja panevad. Igast maakonnast on siia jõutud. Üritame leida viise, kuidas regionaalset koostööd arendada, ja tegime esimese sammu Läänemaal. Lõime innovatsioonikeskusse Innokas Mektory minilabori, kinkisime neile ohutuid puutööseadmeid. Innokas paneb need haagisega autosse ja hakkab sõitma mööda Läänemaa koole.

KS: Energiakeskus pühendab suure osa tööst vene koolidele, tänu sellele külastavad Ida-Virumaa ja Narva koolid meid hoolega. Meid on sarjatud selle eest, et me ei sunni vene lapsi riigikeeles programme läbi tegema. Leian, et integratsioon ja õppimine tuleb lapsel paremini välja, kui ta saab seda emakeeles teha.

LV: AHHAA-s on kombineeritud vorm, vene koolide õpetajad tahavad eestikeelseid programme. Taustal on venekeelsete giidide selgitused.

Programme küsivad ka Läti koolid, aga meil on vähe lätikeelseid töötajaid ja me ei saa neid koostada.

KS: Üks sihtgrupp on meil Soome koolid, lisaprogramme saab tellida ka soome keeles.

Kuidas abistate koole õpilaste uurimistööde juhendamisel?

KP: Uurimistööde juhendamisel on võtmetegelased ülikooli õppejõud ja teadlased. Pakume teemasid, mida on võimalik ülikooli juures uurida, aga ka tuge õpetajaile, meil on koolitused STEM-valdkonna tööde juhendamiseks. Õpilastele on välja pakkuda pikk nimekiri uurimisteemasid. Mektory laborid on avatud kõigile, neid ei kasutata otseselt teadustööks ning seetõttu on nende kasutamisel vähe piiranguid.

MO: Õpilastöid tehakse aastas 12　000 ja teadusagentuuri konkursile laekub igal aastal paarsada. Kui palju suudab õpetaja oma töö kõrvalt juhendada? Meil tekkis koos TÜ LOTE teaduskonna ja doktorikoolidega idee viia kokku koolid ja doktorandid. Eelmisel aastal leidiski 30 õpilast endale doktorandi juhendajaks.

Õpetajal on keeruline juhendada uurimistööd, kui ta ise pole seda tänapäeva tähenduses teinud. Doktorant ei tea aga nõudmisi, mida juhendamine tähendab. Seetõttu tekkis kahe juhendaja idee. See on väga hea koostöövorm. Selgus aga, et inimesi on raske leida.

Oleme koos Energia Avastuskeskuse, AHHAA, HTM-i, TÜ-st Margus Pedaste uurimisgrupi ja TLÜ-st Mart Laanpere ning teadusagentuuriga pead kokku pannud. Vaja on luua platvorm, mis koosneb kolmest osast. Esiteks õpilasteaduste sotsiaalvõrgustik, kus on kirjas nii teadlaste-doktorantide kui ka õpetajate-õpilaste andmed. Platvormi teises osas toimub tegelik uurimistöö. Saad õppida selgeks protsessi ja käigu. Kolmas osa on uurimistööde repositoorium, kus on võimalik näha varem tehtut.

LV: Tartu ülikooli koordineerimisel on käimas rahvusvaheline „Uuringulaeka” projekt, milles ehitatakse uurimisõppe platvorm, selle eest seisab hea Tallinna ülikool. Sinna oleks hea lisada nii repositooriumi kui ka sotsiaalse suhtlemise võrgustiku osa, et tekiks uurimistööde juhendamise ja teostamise hea tava.

KS: Läksime Laagri kooli ja küsisime, missugust abi saaksime osutada uurimistööde läbiviimisel. Õpetajad kurtsid, et neil on puudu teemadest. Kui teemad oleksid teaduskeskuse sisuteemadega seotud, saaks andmeid koguda meil. Saaksime pakkuda keskkonda oma eksponaatide ja programmide näol.

Milline on hobitegevuste osa keskustes?

LV: Oleme kahe aasta jooksul madala õpimotivatsiooniga lastele laagreid korraldanud. Sära oleme neil silma saanud!

KP: Meil on koolivaheaegadel tehnoloogialaagrid 3.–6. klassile. Huvi on suur, tehnika ja tehnoloogia huviringe on ju vähe.

Põhikoolile ja gümnaasiumile on pakkuda põnevaid tehnika- ja tehnoloogiakursusi ja koolitusi.

KS: Meie ei tee laagreid, vaid koolivaheajal avastuspäevi. Ringitegevuseks peab olema tööl hulk lubadega inimesi, kes tohivad neid läbi viia. Oleme mõelnud Tallinna linnavalitsuselt neid taotleda, et kasvatada endale hobitegevusega järelkasvu, kes tulevikus tahaks giididena töötada.

Mida tahate öelda kolleegidele?

KS: Koostööd tuleb teha. Siis oleme tugevamad.

MO: Energia Avastuskeskusega on meil olnud aegade alguses koostööprojekte. Aeg on taas seljad kokku panna. Mektorys olen käinud, väga meeldis. Usun, et koostöökohti leidub. Kas või seesama loodav uuringuplatvorm.

KP: Platvormi loomine on väärt idee, lööme kaasa.

LV: Raske on klassiruumis õppida ja loovust rakendada. Üks teema, millega peaksime tegelema, on avatud ruum – et õppeasutused saaksid turvalise tee, kuidas liikuda välja umbsest ruumist, kus on tahvel, pingid ja dataprojektor.

Sirje Pärismaa