Balti Assamblee teaduspreemia pälvisid tänavu Tartu ülikooli vanemteadur Eva-Clarita Pettai ning võrdleva poliitika professor Vello Pettai ühise monograafia „Ülemineku- ja retrospektiivne õigus Balti riikides” eest.
Riigiteaduste instituudi vanemteaduri Eva-Clarita Pettai sõnul on hea meel saada tunnustus uurimuse eest, mis on Balti riikide ülene ja käsitleb põhjalikult kõiki kolme riiki – Eestit, Lätit ja Leedut. „See on meie sümboolne panus aitamaks kaasa kolme Balti riigi ühtsuse ja koostöö tugevdamisele,” lisas Pettai.
Pettai sõnul aitavad raamatus käsitletud teemad mõista Balti riikide kaasaegset ühiskonda: „Viis, kuidas need riigid taasiseseisvumise järel nõukogude minevikuga toime tulid ja milliseid mehhanisme tõe ja õigluse tagamiseks rakendasid, näitab nende demokraatia iseloomu ja tugevust.”
Raamatus pakuvad autorid välja uudse analüütilise mudeli minevikupoliitika uurimiseks spetsiifiliselt postkommunistlikes riikides. Seejärel rakendatakse sama mudelit kirjeldamaks avalikke debatte ning valitsuste poliitikat tõe- ja õigusküsimuste vallas kõigis kolmes Balti riigis. Teoses seostatakse varasemaid teadusuuringuid Balti riikide kohta laiaulatusliku arhiivi-, juriidiliste ja meediaallikate põhjaliku analüüsiga.
Balti Assamblee kirjanduspreemia pälvis kirjanik Māris Bērziņš Lätist ning kunstipreemia dirigent Modestas Pitrėnas Leedust. 5000 euro suurused auhinnad antakse üle Balti Assamblee istungjärgu ajal 19. novembril Vilniuses.
Balti Assamblee auhind asutati 1993. aastal edendamaks kirjanduse, kunsti ja teaduse arengut Balti riikides ning tunnustamaks silmapaistvamaid saavutusi nendes valdkondades.
Lisainfot leiab siit.
Lisa kommentaar