Juba kolmandat aastat astusid üleriigilisele auhinnagalale „Eestimaa õpib ja tänab” kutsutud tublid õpetajad, koolijuhid, hariduse sõbrad ja õpilasvõistluste võitjad üle Vanemuise kontserdimaja sinise vaiba telekaamerate valgusse.

Tänavune uuendus – auhinnad andsid üle laureaatide praegused või endised õpilased – pani heldima mõlemad pooled ja lisas pidulikule õhkkonnale südamlikkust ja äratundmisrõõmu. Aasta põhikooliõpetajaks kroonitud Pille Olesk sai aga suurima üllatuse osaliseks, kui õhtujuhid Lydia Rahula ja Andrus Vaarik teda juubelisünnipäeva puhul tervitasid ning poistekoor ja saal laulsid püsti seistes: „Õnne soovime sul!”

„See oli vapustav ja ülendav tunne, maailma parim sünnipäevakink. Oleksin pidanud seda laval ütlema, aga suutsin vaid aitäh öelda,” sõnas Pille Olesk (paremal), kes on nii Valga põhikooli ajalooõpetaja kui ka Valga gümnaasiumi arendusjuht.

Nagu eelmisel kahel aastal, olid auhinnatseremoonia vahele pikitud lõbusad sketšid. Toila koolis salvestatud vaheklippides kehastusid õpetajaiks näitlejad Ott Sepp ja Ragne Pekarev ning Tartus HTM-i majas filmitud vaimude tunnis kohtusid haridusministrid Elsa Gretškina (Marika Vaarik), Peeter Põld (Ott Sepp) ja Jürgen Ligi (Jüri Lumiste).

Galaõhtu lõpetuseks astus kinolinalt lavale Jüri Lumiste ning toimus kahe Ligi kohtumine. Vale-Ligi tõrjus esmalt tagasi püünele kippunud sekretäri Ragne Pekarevi, soovitades tal – pedagoogide naeruturtsatuste saatel – ilusate suurte silmade all olev suu kinni panna.

Vastates Lumiste küsimusele, kuidas on lood õpetaja õigustega, kostis teda gala algul tabanud kohmetusest juba üle saanud Ligi: „Õpetaja õigustega pole hästi, vaja on, et neid juurde tuleks. Midagi on mul juba lauaserva kogunenud.”

Ivo Linna ja Birgit Sarrapi lõpuduett ei mahtunud küll otseülekandesse, küll aga rõõmustas saalitäit haridusrahvast, kes sai hiilgavalt hakkama lavastaja Ain Mäeotsa enne saate algust antud soovitusega kõvasti plaksutada ja naeratada.

—

Inimene õpib vigadest, aga õppijat tuleb julgustada

Aasta gümnaasiumiõpetaja on Kose gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Kärt Matiisen (pildil), kes õpetab väärtustama haridust, arendab ainetunnis õpilaste mõtlemis- ja analüüsivõimet, ärgitab neis huvi täppisteaduste vastu, toetab õpilaste püüdlusi ja julgustab loovalt probleeme lahendama. Kose gümnaasiumi õpilased on korduvalt valinud ta oma lemmik­õpetajaks.

Vastates küsimusele, mis aitab õpilastes äratada huvi täppisteaduste vastu, tõdeb Kärt Matiisen, et maailmas on palju väga huvitavat: „Miski ei aita, kui huvi ei ole. Aga kui huvi on, kas või natuke, siis on vaja väga hoolt kanda, et seda mingi rumala nõudmise või suust plärtsatatud repliigiga ära ei kaota. See nõuab õpilase tähelepanelikku kuulamist ja vaatamist.”

Kõige selle juures on vaja tema sõnul õpilasi julgustada ja seletada, et vead on kasulikud ja ainult neid tehes saabki osavamaks. Kogemuse kasvades ja õppides vead taanduvad, kui saab mõistetavaks, miks need tekkisid. „Reeglid tuleb ära õppida, kuid mõtestamise ja mõistmiseta on need kasutud,” arvab matemaatikaõpetaja. „Selle mõtestatuseni on vaja õpilasi juhatada erinevaid teid pidi, ja sellel teel tegutsevad õpilased juba huvi ja rõõmuga.”

Kui rääkida sellest, mis aitab õpetajal pälvida õpilaste lugupidamist, siis võtab Kärt Matiisen oma 11. klassi õpilaste vaatenurga: „Kui algul pannakse reeglid paika ja on eesmärk (mitte eksam, vaid oskamine)”; „kui õpetatakse, kuidas raskustest kergesti üle saada”; „kui õpetajat tõesti huvitab, et õpilane saab selgeks”; „kui õpetajast õhkub reaalset soovi kedagi õpetada ja ta aitab arendada õpilase iseseisvat arengut”; „õpetaja on usaldusväärne ja teab seda, mida õpetada proovib”; „kui inimene räägib asjast nii, nagu ta teab, ehk julgus”; „kui avardab silmaringi ja tema õpetused aitavad edu saavutada”; „kannatlikkus mitte häält tõsta (õiendada) ja soov õpetada, ei võta seda kohustusena”; „tunneb oma ala väga hästi ja on rahulik ja mõistev”; „omab õpetatava kohta oskusi”; „haarab ja inspireerib”; „tekib ainult vastastikuse austuse kaudu ja aususe kaudu ja teadmiste kaudu”.

Aasta gümnaasiumiõpetaja nendib, et Kose gümnaasium on kool, kus on kokku saanud inimesed, kes hoolivad õpetamisest ja õppimisest, igaüks oma meelelaadi ja oskuste kohaselt. „Juhtkonnas on inimesed, kes lubavad ideid ellu viia, kaaslaste abi ja toetus on usalduslik ja hooliv. Kogukonnas on vahvad inimesed. Ja kui vahel satubki kooliellu mõni, kes intrigeerib, lametseb või arrogantsi ilmutab, on tema rumalus ju kõigile näha.”

—

Robootikasõprade suured sõbrad

Aasta hariduse sõbra tiitli pälvinud tandemil Heilo Altinil ja Ramon Rantsusel on tuhandeid väikseid ja suuri sõpru koolides-lasteaedades üle Eesti. MTÜ Robootika vedajad on juba aastaid olnud koolirobootika entusiastid ja õhutanud programmeerimis- ning IT-huvi. Eelmisel õppeaastal viisid nad läbi First Lego League rahvusvahelise konkursi ning rändasid koolides robotiteatriga.

„Tunnustus tuli meile suure üllatusena. Oleme väga õnnelikud, emotsioone tuli vaos hoida, raske oli lavale minna, võttis lausa pisara silma,” rääkisid Heilo Altin ja Ramon Rantsus hetkest, mil kuulsid end välja hõigatavat.

Praeguseks on Lego robotikomplekte enam kui 220 koolis. Eeldusel, et igas koolis töötab üks robootika­ring, võib öelda, et tegevusega on haaratud ligi 2500 õpilast. Väga paljudes koolides käivad ka võistlused.

„Juhendajaid pole siiski kerge leida,” sõnas Altin. „Huviringi juhendamise eest ei maksta just väga palju. Pigem teevad juhendajad oma tööd missioonitundest, sest näevad, kuidas see aitab õpilasi.”

Ka Altin ja Rantsus on missiooni­tundega noored mehed. Nende sõnul annab aasta hariduse sõbra tiitel jõudu edasi tegutseda veel laiemal rindel. „Kuni viimane Eesti kool ütleb, et nemad ei teadnud meie tegevusest midagi! Tegevuse rõhk tuleb panna lasteaedadele. Põhikoolis on valikud juba tehtud. Kui varases eas lastele tegevust ei paku, on nad kaotatud.”

—

Klassijuhatamine on tiimitöö nii õpilaste kui ka nende vanematega

Aasta klassijuhataja, Põltsamaa ühisgümnaasiumi saksa keele ja matemaatikaõpetaja Maive Noodla peab tähtsaks matemaatikat, mis on tema hinnangul lihtne ja huvitav.

Maive Noodla on olnud viie klassi juhataja, esmakordselt Toila gümnaasiumis aastatel 2000−2002. Tänavu kevadel lõpetas tema juhendamisel teine lend üheksanda klassi.

Tema töö hulka kuuluvad gümnaasiumiastme karjääriõpetuse tunnid ja kooli karjääritegevuse korraldamine. Aasta suurim sellealane üritus on tema selgitusel kooli karjääripäev, mis toimub alati oktoobris viimasel reedel enne vaheaega. Alates eelmisest õppeaastast viib ta gümnaasiumiõpilastega läbi motivatsiooni- ja karjäärivestlusi, mis hõlmavad õppimise korraldamist gümnaasiumis ja edasiõppimise plaanide tegemist pärast gümnaasiumi. Ta kutsub kooli külalisi ja oma ala spetsialiste, kes aitavad õpilastel edaspidiseks valikuid teha.

„Läbi huumori, aga samas piisava rangusega saame kõik probleemid lahendatud,” arvab aasta klassijuhataja, kelle sõnul peab õpetaja olema õpilaste lugupidamise pälvimiseks järjekindel, hoidma kinni lubadustest ning olema avatud õpilaste ettepanekutele ja soovidele. „See kõik aitabki nendega head koostööd teha.”

Põltsamaa koolis hoiavad teda tore kollektiiv ja õpilased. „Kui ma näen, kuidas õpilased aastatega arenevad ja muutuvad, pakub see nii palju,” nendib Maive Noodla. „Ja mind toetab meie kooli juhtkond, kes on mind läbi aastate usaldanud. Nemad nägid minus inimest, kes võiks koolis karjäärivaldkonda vedada, ja ma usun, et nad on oma valikuga rahul. Ning mina olen nende valikuga rahul. See on andnud mulle palju uusi väljakutseid ja kogemusi.”

Vastates küsimusele huvitava kombinatsiooni – matemaatika ja saksa keel – kohta, selgitab ta, et tahtis saada matemaatikaõpetajaks, aga elu läks teisiti ja ta sattus õppima Tartu õpetajate seminari, kus õppis klassiõpetajaks lisaerialaga matemaatika ja saksa keel ja veel mõned ained.

„Olen matemaatikat alati tähtsaks pidanud,” tunnistab ta. „See on lihtne ja huvitav. Nagu minu matemaatikaõpetaja Imbi Kose ütles: kirjanduses pidi liiga palju lugema, matemaatika oli loogiline. Nii ongi.”

—

Tunneb ära meistriks saamise soovi

„Olen hästi õnnelik, mul on kõik väga andekad õpilased,” ütleb aasta juhendaja tiitli pälvinud Margit Tennosaar. „Mina hoian neid vaid rajal, näitan teed, süstin motivatsiooni, et sära silmis püsiks.”

Tartu kutsehariduskeskuses seitse aastat arvutiõpetuse, veebidisaini ja klienditeeninduse õpetajana töötanud Margit Tennosaare juhendamisel on mitmed õpilased võitnud kõrgeid kohti rahvusvahelistel ja Euroopa kutsemeisterlikkuse võistlustel. Auhinnagalal saigi aasta õppuri auhinna tema õpilane Silver Mähar, kes oli parim veebidisaini erialal Prantsusmaal toimunud Euroopa kutsemeisterlikkuse võistlusel EuroSkills ning pälvis pronksmedali multimeedia meeskonnavõistlusel.

„Kui töötad õpilastega koos, näed ära, kes väga tahab oma tööd teha ja kas see on tema sisemine soov, mis on meistriks saamise eeldus. Kui tunnen selle soovi ära, siis on juba lihtne edasi minna,” kõneleb Tennosaar.
Tennosaare sõnul on aasta juhendaja tiitel tunnustus ka kutsemeisterlikkuse võistlustele laiemalt – seda nähakse ja peetakse tähtsaks.

„Silver tegi Euroopa meistrivõistlustel puhta töö, tal olid suured punkti­summad ja ta tõstis lati kõrgele. Uue kandidaadiga käisime maailmameistrivõistlustel. Nüüd on mul ettekujutus, mida peab edasi tegema. Aga veksleid ei anna,” ütleb Tennosaar.

—

Esimest korda tunnustati ka õppejõudu

„Eestimaa õpib ja tänab” auhinnagalal andis haridus- ja teadusministeerium esimest korda välja aasta õppejõu tiitli, millega tunnustati Tartu ülikooli analüütilise keemia professorit Ivo Leitot.

Professor Leito üliõpilased kirjeldavad teda kui fenomenaalset õppejõudu, kelle edu põhineb nii jäägitul pühendumusel kui ka süsteemsel teaduslikul lähenemisviisil. Üliõpilased hindavad tema oskust ja kirge keerulisi asju lihtsalt lahti seletada. Tema loengud on alati interaktiivsed ja neis on võimatu mitte kaasa töötada.

Professor Leito õpetamismeisterlikkusest annab tunnistust ka see, et ta on kaks korda valitud Tartu ülikooli realia et naturalia valdkonna aasta õppejõuks. 2015. aastal otsustasid keemiatudengid, et just tema on ka aasta parim keemiaõppejõud.

Laureaat paistab silma uuenduslike õpimeetodite kasutamise poolest, millest kõige erakordsem ja mastaapsem on mõõtemääramatuse hindamine keemilises analüüsis. Sellel kursusel osales käesoleval aastal 480 õppurit 70 riigist. Kursus nimetati aasta e-kursuseks.

Ivo Leito suudab õppetööga samaväärselt panustada ka teadusesse. Tema juhitud teadusgrupp on maailma absoluutses tipus superhapete ja superaluste keemia ning keemiametroloogia alal.

—

Laureaadid 2015
• Aasta lasteaiaõpetaja – Karin Kangur (Tallinna Pallipõnni lasteaed)
• Aasta klassijuhataja – Maive Noodla (Põltsamaa ühisgümnaasium)
• Aasta klassiõpetaja – Lemme Sulaoja (Pärnu Kuninga tänava põhikool)
• Aasta põhikooliõpetaja – Pille Olesk (Valga põhikool)
• Aasta gümnaasiumiõpetaja – Kärt Matiisen (Kose gümnaasium)
• Aasta kutseõppeasutuse õpetaja – Viktor Dremljuga (Võrumaa KHK)
• Aasta suunaja – Sirje Pormeister (Tartu Veeriku kool)
• Aasta õppeasutuse juht – Karin Lukk (Tartu Kivilinna kool)
• Aasta õppejõud – Ivo Leito (Tartu ülikool)
• Aasta hariduse sõber – Heilo Altin ja Ramon Rantsus (MTÜ Robootika)
• Aasta tegu hariduses – Räpina aianduskooli projekt „1000 sõpra”
• Aasta juhendaja – Margit Tennosaar
• Aasta õppur – Silver Mähar, Airon-Johannes Oravas, Kregor Zirk

 

Sirje Pärismaa

Raivo Juurak

Heiki Raudla