Täienduskoolitus ei jõua täies mahus vene kooli õpetajani. Miks on see nii?

Nii märgiti haridus- ja teadusministeeriumi tellimusel Balti uuringute instituudi läbi viidud uuringu kokkuvõttes. Meie vene kooli õpetaja ei osale ainesektsioonides nii aktiivselt kui tema eesti kooli kolleegid. Kui eesti kooli õpetajatest osaleb ainesektsioonides peaaegu kaks kolmandikku (62,6%), siis vene kooli õpetajatest alla poole (48,6%). Takistuseks on nõrk eesti keele oskus, seda eriti Narvas. Uuringu juht Kristina Kallas lisas, et koolitusinfo ei jõua otse õpetajani, vaid seda filtreerivad koolijuhid. „Vene kooli õpetajad kas ei kasuta aktiivselt e-posti või ei saa eestikeelsest infost aru,” selgitas Kallas.

Kas vene kooli õpetajad erinevad oma eesti kolleegidest? „Rahvuse pinnalt erinevuste otsimine on delikaatne ja üksikjuhtumites ka väga ebatäpne,” selgitab haridusminister Jürgen Ligi, „sest alati saab mõne vastupidise näite toel väita ka vastupidist. Ent teistsugune võib meie vene kooli õpetaja olla oma ettevalmistuse poolest, mis võib olla saadud mõnest Venemaa kõrgkoolist. Õpikudki võivad olla neil Venemaalt ehk meile sisu poolest problemaatilised, meie kontekstile ja õppekavale mittevastavad. Kuid mõlemat probleemi saab leevendada täienduskoolitusega.”

Eesti keel hirmutab

Kohtla-Järve Järve vene gümnaasiumi direktor Svetlana Vladimirova ütles, et vene ja eesti kooli direktori probleemid on samad – personalipuudus, õpilaste vähesus ja mõnikord ka vastuolud lastevanematega.

Täienduskoolitusega on aga nii, et mõned õpetajad kardavad eestikeelseid kursusi. „Kui õpetajad ei oska eesti keelt vajalikul tasemel või peavad oma keeleoskust nõrgaks, nad eestikeelsel koolitusel ei osale. Vene keeles õpetavad õpetajad ei vaata sageli isegi koolituse sisu. Esimene küsimus on, mis keeles koolitus toimub, ja kui eesti keeles, siis nad sinna ei lähe,” rääkis Vladimirova. Tema sõnul on probleem siiski lahendatav. Kui eesti keelt oskav õpetaja kursusel ära käib, saab korraldada koolisisese koolituse ja õpitu vene keeles kolleegidele edasi anda. „Kord kuus on õpetajad koos ja kõik, kes mingil koolitusel käisid, räägivad, mida uut ja huvitavat nad teada said,” selgitas Vladimirova.

Palju sõltub enesehinnangust

„Võib-olla inimene arvab, et ta ei saa aru, aga kui ta koolitusel ära käib, selgub, et teema ei nõudnudki kuigi kõrgel tasemel keeleoskust. See käib näiteks IKT-koolituste kohta. Kui juhendaja näitab klaviatuuril või ekraanil, mida teha, saad teadmised ikka kätte, ükskõik, kas inglise, vene või eesti keeles,” lisas direktor. See tähendab, et koolijuht peaks julgustama õpetajaid eestikeelsetel kursustel käima.

„Jah, see on nii ja koolijuht peab leidma võimalusi, kuidas oma õpetajaid motiveerida. Eesti keele tasemekoolitused on tasulised. Meie leidsime ühe võimaluse õpetajaid keelekursusele suunata sel moel, et keelefirma rendib meie kooli ruume. Kui õpetajal on võimalik käia kursusel pärast tööd omaenda töökohal, osaleb ta seal isegi oma raha eest. Kui õpetajad käivad eestikeelsetel täienduskoolitustel, siis võib-olla esimesed paar korda istuvad nad seal passiivselt, kuid juba kolmandal või neljandal korral tekib neil julgus ja võimalus ka rääkida,” ütles Vladimirova.

Kes mu tunnid ära annab?

Koolitusele läinud õpetaja peab ära jäänud tunnid hiljem järele andma, kuid seda on üsna raske korraldada – see on ka üks täienduskoolitusest loobumise põhjus. Sama mure on eesti koolide õpetajatel, kuid vene koolides lisandub keeleprobleem. „Mul jäävad tunnid andmata, kuidas ma need tagasi saan, kui lähen koolitusele, millest ma võib-olla arugi ei saa. Koolis on mul aga konkreetne töö, mille pean ära tegema,” võttis Vladimirova õpetajate koolitustest keeldumise kokku.

Kohtla-Järve Järve vene gümnaasium saadab mõnikord koolitusele kaks õpetajat korraga. Ühel neist on kindlasti eesti keel emakeel ja ta saab oma venekeelsele kolleegile abiks olla. Vladimirova on ka ise täiskasvanute koolitaja ja tema meelest on parem, kui koolitus on õpetaja emakeeles, aga abimaterjalid võiksid olla eestikeelsed. „Ainekoolituse puhul on oluline, et teadmised inimeseni jõuaksid,” on ta veendunud.

Üks võimalus õpetajaid koolitustel käima ja seal õpitut kasutama saada on kolleegide eeskuju. „Kui räägime, et teistes koolides sellel koolitusel omandatut kasutatakse ja see toimib, võtavad õpetajad uuendused kasutusele,” kinnitas Vladimirova. See tähendab paraku aga sedagi, et vene koolidesse jõuavad uuendused eesti koolidest hiljem.

Vähem kaootilisust!

Vene kooli õpetajat peletab täienduskoolitusest eemale ka nende kaootilisus. Tunniplaan koostatakse poolaasta alguses, koolitajate pakkumised ilmuvad keset õppeveerandit. Kui ühele päevale satuvad koolitused, mille vastu tunneb huvi mitu õpetajat ühest koolist, lööb see õppeasutuse töörütmi sassi. „Kui kas või haridusministeerium oma koolitused õppeaasta algul teatavaks teeks, oleks sellest abi,” ütles Vladimirova.