15.–18. septembrini toimus HTM-i kooli­juhtide järelkasvu­programmi esimene kohtumine.

Kes 95 kandidaadi hulgast programmi esimeses lennus osalevad? Teiste seas on uue kooli looja, õppealajuhataja, arendusjuht ja õppejuht, on ettevõtjaid. Kõige rohkem on nende hulgas praegusi või endisi aktiivseid õpetajaid – kümnest osalejast seitsmel on õpetajana töötamise kogemus.

Programm kestab kümme kuud ja selle aja jooksul ammutame uusi teadmisi, innustame üksteist ja areneme juhtidena. Suure algustähega koolijuhiks ei sünnita, vaid see on katkematu õpiteekond, mida me kümnekesi koos läbima asusime. Meie soov on hoida Eesti hariduse tugevaid traditsioone, kuid viia ellu ka vajalikke muutusi, et toetada parimal võimalikul viisil õppijate arengut.

Õppimine algab küsimusest

Programmi avapäevadelt jäid kõlama kaks mõtet: „Õppimine algab küsimusest” (Sugata Mitra) ja „Vastuseid tuleb minna uurima avatud meelega” (Piret Jeedas). Mina soovin seostada oma küsimusi eelkõige koolivõrgu ümberkujundamise teemaga, sest Hiiumaa seisab juba lähiajal sellega silmitsi. Võttes kokku meie rühma ootused programmile, saime teada, et meid huvitab muuhulgas muutuva õpikäsituse rakendamine ja kõigi õppijate arengut toetava kooli kujundamine, selleks vajaliku korralduse loomine, digipööre, aga ka kooli finantsjuhtimine, meediaga suhtlemine, avalik esinemine, haridusfilosoofia ja pedagoogilised koolkonnad.

Kõigepealt meeskond

Koolijuhtideks pürgijad visati kohe esimesel päeval vette – agentuuri MAD koolitajad andsid meile lahendada meeskonnaülesandeid, mille videoülesvõtteid pärast koos analüüsisime. Saime olulise õppetunni: lepi kokku rollid ja planeeri tegevus lõpuni välja. Teiseks: kui sulle tundub, et asi ei hakka tööle, siis on see tunne õige – tuleb leida uusi lahendusi.

Üks ülesanne oli eriti õpetlik. MAD koolitaja andis grupijuhile juhendi, et ta peab viima metsas oma kinniseotud silmadega rühmaliikmed punktist A punkti B ning pärast jõudma tagasi samasse punkti, kuid seda juba nii, et ka enda silmad on kinni kaetud. See oli suurepärane õppetund kommunikatsioonist, usalduse loomisest ja nutikate lahenduste leidmisest kogu meeskonna panuse abil.

Õppimise eeldused

Õppijat arendavat kooli ei ole võimalik luua, kui me ei mõista, mis on õppimine ja kuidas see toimub. Piret Jeedas MTÜ-st Ruumiloojad palus meil nimetada tähendusliku õppimise eeldusi. Vastustena toodi välja uudishimu, avatus uuele, erinevuste aktsepteerimine, julgus olla kaoses ja vead, uue teadmise seostamine seniste kogemustega, pingutamine, teistmoodi tegemine. Mida saaksime meie koolijuhtidena teha, et need õppimiseks vajalikud eeldused oleksid koolis täidetud?

Nii mind kui mu rühmakaaslasi kõnetas Otto Scharmeri U-teooria, mis aitab mõista õpiprotsessi ja muutuste elluviimist. Alguses on oluline olukorda vaadelda ja analüüsida, olla hinnanguvaba, heita kõrvale oletused ja rääkida asjaosalistega. Pärast seda on aeg eemale tõmbuda ja küsida endalt: kes ma olen; mis on mu tegelik töö; mis on see, millele mina pean keskenduma? Seejärel saab hakata liikuma U-tähe kurvi sügavusest uuesti ülespoole, uute lahenduste ja tegevuste suunas. Piret Jeedase sõnul tuleb muutuste loomise teekonnale leida kaasa paar „hullu”, kes usuvad samadesse eesmärkidesse. „Me ei pea asju üksi tegema. Ja küsi, kui sa ei tea,” soovitas Jeedas.

Muudatuste elluviimisel innustas Piret Jeedas meid alustama väikestest sammudest ning analüüsima, mis on praeguses hetkes hoidmist väärt. Usku tulevikku on rohkem, kui võtame minevikust hea kaasa.

Hariduse väljakutsed

Palju mõtteainet andis HTM-i analüüsiosakonna juhataja Aune Valgu ülevaade Eesti hariduselus toimuvast. Mitme näitaja järgi läheb Eesti koolil hästi, kuid meie ees on ka väljakutseid. Näiteks osutavad rahvusvahelised uuringud, et Eesti inimestel on vajaka probleemilahendusoskustest, kooliharidus ja tööturu vajadused ei haaku piisavalt, me teeme Eestis liiga lihtsaid töid, endiselt on vähe tipptasemega õpilasi jne.

Arvan, et Eesti kool peab senisest palju rohkem keskenduma õpilaste märkamisele, igaühe potentsiaali väljaselgitamisele. Nii saab tagada õpilasele eduelamuse, koolirõõm säilib ja küllap tekib juurde ka tippõpilasi.

Arvan, et meie ühiskonna ettekujutus koolijuhist peab muutuma. Alustades isikliku eeskujuga, saab koolijuht innustada õppima nii õpetajaid, lapsi, nende vanemaid kui ka kogukonna liikmeid. Elukestev õpe ongi päris elu ja õppimine on põnev.

Usun, et koolijuhiks ei sünnita ega saada ülikooli loengutes või koolitustel. Heaks koolijuhiks saadakse pärast pikka õpiteekonda. Mul on hea meel, et saan teha kaasa koolijuhtide koolitusprogrammi esimeses lennus. Programmi kohta leiab rohkem infot aadressil www.hm.ee/koolijuhtide-jarelkasv.

—
Mõned koolituselt kõlama jäänud mõtted

• Enne tegutsemist on vaja ühist arusaama, mida ja kuidas me hakkame tegema. Selleks ei piisa juhi küsimusest teistele „Kas saite aru?”, vaid tuleb küsida „Kuidas me seda teeme?”.

• Kui kaasatus on madal, kuulamist on vähe ja distsipliini ei ole, siis jäävad sageli esimesena vait need, kellel oleks tegelikult kõige enam öelda.

• Aega on vaja, et jõuaks kõik targad mõtted lõpuni mõelda. Eemalduda on vaja, et näha asju teise rakursi alt.

• Muutuste elluviimisel alusta sellest, mis on väärt hoidmist, ja võta see tulevikku kaasa.

Margit Kagadze

koolijuhtide järelkasvuprogrammis osaleja