Tänavu kevadel toimunud suurõppusel „Siil” osales ka kaks Tallinna 21. kooli gümnasisti: Cassandra Krass ja Andre Kalde.
21. kooli riigikaitseõpetaja Janno Isat toob esile 4.–15. maini toimunud „Siili” mastaabi – sellel osales üle 13 000 reservväelase, kaitseliitlase, ajateenija, tegevväelase, lisaks liitlasriikide kaitseväelased. Eesti ajaloo suurimal õppusel olid üle poole osalejatest reservväelased. Kaasa lõi ka üksikuid gümnasiste, näiteks Janno Isati õpilased Cassandra Krass ja Andre Kalde, kes kuuluvad Kaitseliidu Toompea malevkonna ridadesse. Tänu Kaitseliidus kaasalöömisele nad „Siilile” pääsesidki.
Gümnasistidele tekitas „Siil” parajat närvipinget. „Olime Kaitseliidus enamiku asju läbi teinud, aga kui „Siilil” oli vaja raadiosaatjaga sidet pidada, siis võttis algul käe värisema,” meenutab Cassandra. „Mul ei tulnud algul millegipärast öösel und,” lisab Andre. Oli ka muid pisikesi probleeme, kuid abivalmis vanemad kaaslased aitasid neist üle saada. Kui nad märkasid, et gümnasistid mõnd asja veel hästi ei oska, siis harjutati seda, näiteks käemärkide järgi liikumist. Noored said tunda ka lahingumeeleolu. Nende rühm mängis n-ö pahasid, kes hõivasid võõrad alad. Sellega seoses sai omajagu paukmoona kulutada, helikopter lendas üle, liiguti koos soomustransportööriga jms.
Füüsiline koormus oli päris suur, meenutavad Cassandra ja Andre. „Siilil” tegid nad, raske seljakott seljas ja relv käes, kaasa kuus päeva, läbides selle ajaga jalgsi üle 25 kilomeetri, suure osa sellest mööda soid. Aga nad said hakkama, sest on sportlikud noored. Andre teeb igal hommikul kohe pärast ärkamist 54 kätekõverdust – et ennast korralikult üles äratada. „Ei tulnud sellist mõtetki pähe, et „Siil” võiks mulle liiga raske olla,” ütleb Andre. Cassandra teeb samuti probleemideta 40–50 kätekõverdust ära. Tema hinnangul pole ka 30–40 kilo kaaluv seljakott liiga raske, kui rakmed õigesti panna, pealegi andvat mets jõudu juurde.
Kust tekkis huvi riigikaitse vastu?
Andre: „Eks ikka patriotismist. Riigikaitseõpetaja Janno Isat rääkis meile Kaitseliidust ja nii sinna läksingi.”
Cassandra: „Kaitseliidus õpitakse hästi palju, ka meditsiini, ja neid teadmisi läheb tsiviileluski alati vaja. Teiseks saab Kaitseliidus käia täpsuslaskuri kursustel (Cassandra on juba tuntust kogunud jahilaskur). Kolmandaks annab raske asjaga tegelemine meelekindlust. Kui oled „Siili” läbi teinud, siis ei hirmuta ka koolis ette tulevad raskused.”
Praegu keskenduvad Cassandra ja Andre õppimisele, et kool võimalikult heade hinnetega lõpetada. Pärast seda lähevad mõlemad kaitseväkke aega teenima – see on nende kindel plaan.
Raivo Juurak
Lisa kommentaar