Tartu tervishoiu kõrgkool on andnud tervisenõu ligi kümnele tuhandele linnaelanikule.

Tänavu autasustas Tartu linnavalitsus tervishoiu kõrgkooli tiitliga „Aasta tegu hariduses 2015”. Uurides tunnustuse tagamaid, selgus, et see kool on kontrollinud väga paljude linnaelanike tervist, andnud neile nõu, reklaaminud tervislikke eluviise nii koolides, lasteaedades, päevakeskustes, tervisepäevadel kui ka spordivõistlustel. Seega koosneb tervisekõrgkooli aasta tegu paljudest väiksematest tegudest. Järgnevalt mõned näited neist.

Esimene tegu: tervise testimine

Kord kuus saab linnakodanik kõrgkoolis toimuvatel „Tervislikel neljapäevadel” tasuta oma tervisenäitajaid testida ning vestlusringides osaleda. Tänu tuleb inimestel selle võimaluse eest öelda Eesti õdede liidule, Tartu ülikooli kliinikumile ja sponsoritele. Testijad ja vestluse suunajad on oma ala spetsialistid – õdede liidu liikmed ja õppejõud.

Oktoobris toimunud tervisliku neljapäeva teema oli süda ja läbi viidi selle teemaga seoses nii mõndagi. Julgustavalt naeratavad õed mõõtsid soovijatel kolesterooli- ja suhkrutaset, vererõhku ja määrasid kehakoostist. Kaks Anastassiat radioloogiatehniku õppekavalt olid koostanud kohaletulnutele esitluse rinnavähi ennetusest ja olid valmis rääkima ka siis, kui auditooriumis oli vaid üksainus uudishimulik kuulaja. Anna-Karin ja Kaari olid valmis igale soovijale röntgeni saladusi tutvustama. Neljandal kursusel õppiv tulevane õde Raili kasutas aga võimalust testida omaenda kehamassi ja uuris, kas see ikka vastab normile. Seda võimalust kasutasid teisedki tudengid. „Oma tervis on kindlalt kontrolli all,” kinnitas üks nendest.

Kõrgkooli turundusspetsialist Ruth Pihle hindas linnakodanike terviseteadlikkust ja soovi eluviisi tervislikumaks muuta päris heaks. Tervislikule neljapäevale tuleb inimesi ilusa ilmaga rohkem, halvemaga vähem, ka mõned teemad on teistest populaarsemad, kuid ligikaudu 40 inimest käib kohal igal tervislikul neljapäeval. Neile meeldib, kui nendega tegeldakse ja nende küsimustele vastatakse. Üsna sageli tullakse tervislikele neljapäevadele mitte enda, vaid hoopis haigestunud lähedase pärast. „Öeldakse, et mu mehe süda on haige, ja küsitakse, mida saaks pere tema heaks teha,” toob Ruth Pihle näite.

Teine tegu: tervislike eluviiside propageerimine

Tervishoiu kõrgkooli tudengid ja töötajad pole jäänud ainult oma majja, vaid on levitanud terviseteadlikku mõtteviisi ka koolides ja lasteaedades. Lastele on õpetatud õigesti käsi pesema, on analüüsitud vett, räägitud elustamisest, esmaabist, haavade puhastamistest, tervislikust toitumisest, liikumisest, hügieenist, seksuaaltervisest.

Terviseteemaliste valikainete läbiviimisel on jätkatud koostööd kahe gümnaasiumiga ning sõlmitud uued lepingud kolmega. Ühinetud on ka „Teadmiste väravaga”, mis viib kokku ülikooli kraadiõppurid ja üldhariduskooli õpilased, kes kirjutavad oma uurimis- või loovtööd.

„Tahaksime, et õpilastele pakutud teave oleks lõimitud õppetöösse. Tervislikud harjumused, nagu näiteks õigesti käte pesemine, peavad alguse saama juba lasteaiaeas,” ütles arendusprorektor Merle Varik.

„Terve lapse” praktikumil tuleb tudengitel leida kontakt eri vanuses lastega. „Õppejõule on põnev väljakutse õpetada tudengeid nii, et need oleksid valmis õpitut õpilastele ja täiskasvanutelegi edasi andma,” märkis Pihle.

Oma teadmiste edasiandmisel on tudengid olnudki üsna edukad. Kommunikatsioonijuht ja lapsevanem Jaanika Niinepuu tõi näite oma pere kogemusest. Pärast särasilmsete tudengite külaskäiku lapse lasteaiarühma pesi ta kahe nädala jooksul käsi oma lapse valvsa pilgu all: tütar kontrollis, kas ema ikka peseb käsi nii, nagu tudengid õpetasid. Varsti on lasteaiarühma oodata tudengeid, kes õpetavad lapsi õigesti hambaid harjama.

Kolmas tegu: teadustöö tegemine

Teavitustöö kõrval ei unustata tervishoiu kõrgkoolis ka teadust. Eelmisel aastal peeti 300 osalejaga teaduskonverents „Terves kehas terve teadmine”, kus esitleti kõrgkoolis läbi viidud rakendusuuringute tulemusi. Muuhulgas räägiti konverentsil taimetoitlusest, vererõhust, rinnavähist, vaktsineerimisest, ravimiohutusest, laste turvavarustusest, sünnitusjärgsetest koduvisiitidest.

Arendusprorektor Merle Varik tõi välja kaks uuringut, mis on saanud erilist tähelepanu. Esimene neist uuris kohvi tarbimise ja taimetoitluse mõjusid, teine uuring aitas välja arendada x-jalgadega lastele uue abistava toote (lihtsamas keeles sukkpüksid), mis valmis koostöös Tartu ülikooliga. Sellele tootele on saadud käesoleval aastal ka rahvusvaheline patent.

Teaduse propageerimisel tehakse koostööd teaduskeskusega Ahhaa. Tervisekõrgkool on teadlaste öö partner. Kes on teadlaste öödel tervishoiu kõrgkooli sattunud, teab, millised mikroskoopilised loomad elavad hambavaabal (kas tõesti Sööbik ja Pisik?), mis on piima sees või millal inimene kiirgab. On räägitud spordist (tark tormab), hügieenist (käsi peseb kätt) ja toitumisest (terves kehas terve sai) ning määratud veregruppe.

Neljas, viies, kuues … tegu: inimesteni jõuadki

Lisaks eelnevale tegutseb tervisekõrgkooli perekool, korraldatakse eakate tervisevõimlemist, väikelaste ja rasedate võimlemist, viiakse läbi osalustasuta täienduskoolitusi. Välja antakse veebiajakirja Tervist! (www.nooruse.ee/tervist), kust võib leida tervishoiualast üldhuvitavat teavet. Näiteks novembrinumbrist saab teada, mis on gripp, ehk iga haigus pole gripp, nagu ekslikult arvatakse.

„Tahame, et see, mida õpib meie tudeng, jõuaks ka teiste inimesteni,” ütles turundusjuht Ruth Pihle lõpetuseks. Kui eeltoodut arvesse võtta, võib uskuda küll, et Tartu tervishoiu kõrgkool on jõudnud juba vähemalt kümne tuhande inimeseni. Jääb vaid soovida, et nende hoog ei raugeks.