Kreeka on hariduse kvaliteedi poolest 30 arenenud majandusega riigi hulgas viimasel kohal ning sealne haridussüsteem süvendab inimeste ebavõrdsust.

Kui räägitakse Kreeka võlakriisist, tulevad silmade ette kõigepealt pikad pangajärjekorrad ja tänavatel protestijad. Võlakriisi üks tagajärgedest aga ei näita end nii ilmselgelt, kuid mõjutab olulisel määral Kreeka tulevikku. Nimelt on Kreeka haridussüsteem muutunud üheks ebavõrdsust soosivamaks haridussüsteemiks tänapäeva arenenud riikides.

Kreeka riigivõla vähendamise läbirääkimistel suruti riigile peale eelarvekärped, mistõttu kannatab riigi üldhariduskoolide rahastus. Haridus riigi üldhariduskoolides on jätkuvalt kõigile tasuta. Rääkides nii-öelda päriselust, tuleb aga välja, et üle 30 aasta on õpilased maksnud kallite eratundide eest, mis aitaks neil läbi saada Kreeka teada-tuntud ülirasketest riigieksamitest, mille tulemuste alusel võetakse vastu ülikooli.

Kui töötus kasvab ja palgatase langeb, on paljudel majanduslikult vähem kindlustatud ja keskklassi peredel tõsiseid raskusi leidmaks raha eraõpetajale maksmiseks. Maailma majandusfoorumi septembri aruandes on Kreeka 30 arenenud majandusega riigi hulgas hariduse kvaliteedi poolest viimasel kohal muuhulgas seetõttu, et ilmselge on õpilase eksamitulemuste ja tema vanemate sissetuleku suuruse seos.

Ateena ülikooli majandus- ja õigusteaduse professor Aristides Hatzis hoiatab, et kui ülikoolid kaotatavad majanduslikult vähem kindlustatud peredest pärit andekad õpilased, võib seda pidada üleriigiliseks katastroofiks, mis võib pikas perspektiivis veelgi pidurdada Kreeka taastumist majanduskriisist.

Kaks koolisüsteemi

Kreeka haridussüsteem on loodud võrdsuse printsiipi arvestades. Põhiseaduse kuueteistkümnes artikkel tagab tasuta hariduse kõigis kooliastmetes, kaasa arvatud riiklikes ülikoolides. Ülikooli vastuvõtmisel arvestatakse ainult Kreeka riigieksamite tulemusi.

Kreekas on aja jooksul tekkinud ka paralleelne haridussüsteem, mis kujunes välja seetõttu, et mõnes koolis on õpetamise tase väga madal ja riigieksameid raske edukalt sooritada. Suurem osa Kreeka õpilastest käib õhtuti või nädalavahetustel lisaks erakoolides frontistiria (eraõppe) kursustel või palkavad endale eraõpetaja.

Enne kriisi aastal 2008 kulutasid perekonnad, kelle lapsed käisid keskkoolis, eksamiks valmistumisel eratundidele 950 miljonit eurot, mis moodustas peaaegu 20% nende majapidamiste väljaminekutest. Ükski Euroopa riik ei kulutanud eraõpetajatele nii palju.

Lõhe üha suureneb

23-aastane Andriana Filippou käis Peloponneuse põhjaosas asuvas Akratas riiklikus üldhariduskoolis. Praegu õpib ta juurat ning temast saab tulevikus advokaat. Aasta jooksul enne Kreeka riigieksameid õpetasid teda viis korda nädalas kolm õpetajat. Tema sõnul maksis eraõpe ta vanematele nädala kohta üle 220 euro ja ta ei ole kindel, kas praeguses olukorras oleksid ta vanemad suutelised nii palju eraõppele kulutama.

2005. aastal viidi läbi uuring, mis näitas, et Kreeka jõukamate perekondade õpilased said peaaegu neli korda rohkem eratunde kui majanduslikult vähemkindlustatud õpilased. Arvatavasti on praegu lõhe õpilaste vahel suurenenud, sest Kreekas on keskmine palk vähenenud kolmandiku võrra ja ja töötus tõusnud üle 25%.

Paralleelne süsteem

Frontisiria süsteem on olnud käibel aastakümneid. Vasakpoolse Syriza erakonna üks valimislubadus oli seada eraõppe tellijatele sisse maksutagastus. Eraõpet pakkuvates ettevõtetes tegutseb 37 000 eraõpetajat, kellest paljud õpetavad samal ajal riigikoolides ja teenivad eraõppega madalale palgale lisa.

Mõnel juhul õpetavad samad õpetajad õpilast nii koolis kui ka eraõpetajatena. Euroopa Komisjon nimetas oma aruandes sellist olukorda vastakateks meetmeteks.

Ateena ülikooli majandus- ja õigusteaduse professori Aristides Hatzise arvates peab Kreeka kiiremas korras läbi viima haridusreformi, mis annaks majanduslikult vähem kindlustatud peredest pärit õpilastele paremad võimalused ülikooli astumiseks. Ta lisab, et kui võtta arvesse tõsiasja, et viie aasta jooksul on üle 200 000 Kreeka üliõpilase läinud õppima välismaale, ning lisada fakt, et ülikooli ei jõua andekad vaesematest peredest, on kõik kokku Kreekale kohutav inimkapitali kaotus, mille tõttu on Kreeka majandusel tulevikus veelgi keerulisem kriisist taastuda. Tema arvates on lisaks rahavähesusele probleemiks ka hindamine ja vähene meritokraatia – atesteerimine on Kreeka süsteemis tundmatu nähtus. Õpetamise tase on koolides tihti väga madal, aga seistakse vastu katsetele õpetajaid ja süsteemi hinnata, sest õpetajad ei taha oma töökohti kaotada. Seega puudub õpetajatel tihti sobiv haridus, või kui neil see ongi, ei täienda nad oma oskusi.

Kehvad õpitulemused

Professor Panos Tsakloglou on uurinud Kreekas valitsevat ebavõrdsust. Tema sõnul peaks haridus olema riigis prioriteet number üks. Ta ütleb: „Haridus on kõige tähtsam tegur, mis mõjutab sissetulekute suuruse üleüldist jaotumist inimeste hulgas. Haridusel on suur osa selles, kas inimene jääb vaeseks või mitte.”

Professor Tsakloglou sõnul üritas endine haridusminister Anna Diamantopoulou aastal 2010 haridussüsteemi muuta. Minister Dia­man­to­pou­lou tahtis hinnata Kreeka hariduse ülesehitust ning luua majanduslikult vähem kindlustatud peredest lastele eraldi riiklikud üldhariduskoolid. Endise haridusministri plaanile seisid vastu poliitikud ja mitmed huvigrupid, seega plaan ei teostunud.

Professor Tsakloglou usub, et võlakriis võib oluliselt kiirendada uute haridusreformide vastuvõtmist. „Praegu ei taha poliitikud haridussüsteemi muuta. Aga koolide rahastuse vähendamise tõttu lõpetab osa neist järk-järgult tegevuse. Kreeka võib sattuda sundolukorda, kus on vaja haridussüsteemi efektiivsemaks muuta.”

Õie Tähtla

Välisajakirjanduse põhjal