Aasta Rosinast vähem oluline pole Paabeli Torni auhind, mille rahvusvahelise noorsookirjanduse nõukogu (IBBY) Eesti esindus annab kord aastas ühele eesti keelde tõlgitud laste- või noorteraamatule.

Tänavu valis žürii selle preemia laureaadiks kirjastuse Pegasus kirjastaja René Tendermanni, kes tõlkis eesti keelde Rainbow Rowelli raamatu „Eleanor & Park”, mis ilmus samas kirjastuses. Žürii hindas kõrgelt teose valikut ja tõlkekultuuri ning nimetab võitnud raamatut silmapaistvalt heaks tundelooks, mille aeglaselt kulgev sündmustik väärtustab raamatulugemist kui niisugust. „Jutustus on arukalt ja peenetundeliselt avatud lõpuga. Teosel on kultuurilooline süvakiht Romeo ja Julia loo näol,” kirjeldas žürii esinaine Mare Müürsepp. Küsisime, mida arvab auhinnast ja raamatust tõlkija ise.

Palju õnne, René! Miks just sina selle auhinna pälvisid?

Ma ei tea, miks just mina. Tänan žüriid. Oma osa on kindlasti algaja õnnel, sest see on minu esimene tõlge. Raamatuid valiti auhinna jaoks välja palju, pealegi ilmus „Eleanor & Park” eelmise aasta lõpus, arvasin, et see on kõigi jaoks unustatud. Olen Pegasuse kirjastuses noorteraamatuid välja andnud peaaegu kümme aastat, lugenud sadade raamatute algust, aga „Eleanor & Park” oli kuidagi eriline, ma armusin sellesse esimesest leheküljest. Lugesin ja teadsin, et selle pean mina tõlkima. Tõlkeauhinna puhul on üks võitja alati raamat ise. Ja lugejad on andnud „Eleanorile & Parkile” tähtsaima auhinna – Goodreadsi 2013. aasta parim noorteraamat.

Mille poolest on „Eleanor & Park” eriline?

See jutustab loo tüdrukust ja poisist 1986. aastal kusagil Ameerikas. Õigemini jutustavad nad ise, sest lugu on edasi antud mõlema vaatepunktist. Nad räägivad elust, muusikast, raamatutest, see on tõeline esimene armastus.

Kellele oleksid ise preemia andnud?

Kirjastajana ei tule mulle hea raamatu ilmumine üllatusena, ma tean neid suuremalt jaolt kõiki. Aga eesti keeles loen ainult neid tõlkeid, mille ise välja annan. Üks vapustav raamat, mille ka žürii esile tõstis, on E. Lockharti „Me olime valetajad”. Ma oleksin auhinna hetkegi kahtlemata andnud selle raamatu suurepäraselt tõlkinud Pille Kruusile.

Kuidas Eestis noorte tõlkekirjanduse (ja noorte tõlkijatega) olukord on?

Noortekirjanduse tõlke hetkeseis on hea. Raamatuid ilmub. Ja kuigi olen kohanud suhtumist, et noorteraamatuid võivad tõlkida kõik, sest need ei ole nii nõudlikud, ei ole noorteraamatut tõlkida kaugeltki kerge. Nende lugejad on väga kriitilised, neid kehva tõlkega ära petta on peaaegu võimatu.

—

Paabeli Torni preemia

Paabeli Torni preemia puhul valitakse lõppvooru alati 4–5 nominenti. Tänavu jõudsid n-ö finaali ka

• Katherine Applegate’i „Üks ja ainus Ivan” (tõlkija Mario Pulver),
• Chris Riddelli „Ada Goot ja kummitushiir” (tõlkija Kadri Kalm),
• Ursula Poznanski „Erebos: see on mäng, ta jälgib sind” (tõlkija Kristina Uluots)
• Sarah Moore Fitzgeraldi „Lootuse õunakook” (tõlkija Riina Jesmin).

—

Mari Klein