Tartu gümnasist saab soome keelt õppida Soome Instituudi Tartu kontoris, mis asub Werneri kohvikuga samas majas Ülikooli 11.
Tartus oli tükk aega see mure, et põhikoolis soome keelt õppinud noortel puudus võimalus gümnaasiumi astudes soome keele õpinguid jätkata. Möödunud kevadel leidis Tartu linnavalitsus, et Kristjan Jaak Petersoni gümnaasium võiks võtta soome keele endale valikaineks. Siis saaksid need Tartu noored, kes põhikoolis soome keelt õppisid, astuda sinna ning seal oma soome keele õpinguid jätkata. Loodeti, et see variant töötab, ja jäädi ootama, kui palju põhikoolis soome keelt õppinud noori Petersoni gümnaasiumi astub. Paraku selgus, et noorte huvi oli väike – soome keele rühma ei saadud kokku. Mart Reiniku põhikoolis soome keelt õppinud noortest läks kaks Petersoni ja kaks Tamme, üks Miina Härma ja üks Poska gümnaasiumi. Ükski neist koolidest ei saanud õpilaste vähesuse tõttu soome keele õpperühma avada.
Soome Instituut tahtis aga noorte soome keele huvi ikkagi toetada ja nii otsustati, et gümnaasiumiastmele vastava B-taseme soome keele tunde hakatakse andma Soome Instituudis Ülikooli 11. Otsus tehti teoks. 22. septembril toimus Soome Instituudis ülikooli vana raamatupoe ruumides Werneri kohviku kõrval esimene soome keele tund. Õpilased tulid kohale ja tunnid hakkasid toimuma kaks korda nädalas. Õpetama hakkas kogenud pedagoog Ninni Jalli.
Soome Instituudi programmijuht (kuni 2015. aasta lõpuni) Juhani Koivuviita märgib, et Soome Instituut tundubki olevat kõige loomulikum koht soome keele õppimiseks. Siin on riiulid täis soomekeelseid raamatuid ja soome keele õppematerjale. Instituudil on vajalik tehnika. Teistegi väiksemate võõrkeelte puhul võiks niisugust lahendust kasutada, leiab Juhani Koivuviita.
Lumivalgeke Andersson
Koivuviita lisab, et Soome Instituudi raamatukogus on ka noorsookirjanik Salla Simukka ülipõnev triloogia 17-aastasest Lumivalgeke Anderssonist. Triloogia on raamatukogus nii soome kui ka eesti keeles. Triloogia kõik osad – „Punane kui veri”, „Valge kui lumi” ja „Must kui eebenipuu” – on eesti keeles ilmunud, õpilased saavad lugeda neid mõlemas keeles ja sel viisil oma soome keele oskust arendada.
Keelt hakatakse õppima ka interneti kaudu, lisab Koivuviita. 9. ja 10. novembril said soome keelt õppivad Eesti kooliõpilased suhelda soome keeles Salla Simukkaga Adobe Connecti vahendusel. Nii Euroopas kui ka Ameerikas populaarne noorsooautor kohtus põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastega virtuaalselt Viljandis, Pärnus, Jõgeval ja Tartus.
„Soomes antakse päris palju keeletunde interneti teel, eriti saarestikus ja Lapimaal, kus on vähe õpetajaid ja vahemaad pikad. Ma ise õpetan juba aastaid soome keelt interneti kaudu välismaal elavatele soome koolilastele. Mul on 23 soome päritolu kaheksanda klassi õpilast üle maailma: Prantsusmaal, Saksamaal, Brasiilias, Araabia Ühendemiraatides jm. Kõik lahendavad soome keele ülesandeid, aga vahel korraldame Skype’i tunni, et saaksime üksteist näha ka. Need õpilased käivad oma kohalikus koolis ja pärast tunde õpivad soome keelt.”
Uus õppematerjal 6.–9. klassile
Koivuviita märgib, et Soome Instituut on saanud Wihuri fondilt Soomest toetust ja tänu sellele hakatakse Eesti põhikoolile (6.–9. klass) paremaid soome keele õppematerjale välja töötama. Kui seni on Eesti koolides kasutatud soome keele õppematerjale, mis sobivad mis tahes riigist Soome tulnule, siis nüüd töötatakse välja otseselt eestlasele mõeldud materjal.
Juhani Koivuviita
Soome keele õpetaja Juhani Koivuviita oskab palju keeli. Inglise keelt hakkas ta õppima 3. klassis. 7. klassis tuli juurde rootsi ja 8. klassis saksa keel. Gümnaasiumiastmes hakkas ta õppima ka hispaania keelt. Praegu õpib vene keelt.
Astunud Turu ülikoolis soome filoloogia erialale, hakkas ta õppima ka eesti keelt. Kui eesti keele kohustuslik kursus sai läbi, võttis ta vabatahtliku lisakursuse. Seejärel valis ta eesti keele endale kõrvalerialaks. 2006. aasta kevadel oli ta Tartu ülikoolis Erasmuse programmi vahetusüliõpilane. Ta läbis kolmekuulise eesti keele intensiivkursuse (20 eesti keele tundi nädalas), pärast mida suhtleb ta eesti keeles vabalt. 2009. aastal kolis ta elama Eestisse, sest leidis tänu eesti ja soome keele heale oskusele siin tööd. Viimased paar aastat on ta töötanud Soome Instituudis.
Lisa kommentaar