Lähiajal asub viieteistkümnes kutseõppekeskuses õppima 470 uut õpipoisiõppes osalejat, aasta jooksul lisandub neile prognoositavalt veel üle tuhande õpipoisi.Kokku luuakse kolme aasta jooksul täiendavalt 4700 ja aastaks 2020 juba 8000 õpipoisi õppekohta.

Minister Jürgen Ligi sõnul kindlustab õpipoisiõpe õppurile reaalse töökogemuse ning tööandjale töötaja, keda ei pea uuesti välja hakkama õpetama. „Hariduse ja tööturu teineteisele lähemale toomisest võidavad kõik asjaosalised. Õpipoisiõppe tõhusust tõendab selle edukus maailma tugevaimates tööstusriikides,“ märkis minister Ligi.

Õpipoisiõpe toimub vähemalt 2/3 ulatuses praktikakohas ettevõttepoolse juhendaja käe all. Erinevalt tavaõppurist makstakse õpipoisile ka töötasu. Samuti laienevad õpipoisiõppes osalevale inimesele kõik tavapärased kutseõppuriõigused – õpilaspilet, õppetoetused, sõidukulu hüvitamine ja koolilõuna.

Õpipoisiõpe toimib enamasti mõne suurettevõtte ja kutseõppeasutuste koostöös.Eesmärk on õppevormi levikut laiendada ja töötada välja koostöömudelid kaväikeettevõtete jaoks. Samuti piloteeritakse õpipoisiõpet kõrgkoolides.

Riikliku koolitustellimuse komisjon kinnitas kõige enam õppijaid tervishoiu ja sotsiaalteenuste erialadel (70), turismi-, toitlustus- ja majutusteeninduse vallas (69), aianduse alal (45), mehaanika ja metallitöötluse valdkonnas (45) ja ehituse erialal (43). Kokku avaldas soovi osaleda ligi poolsada organisatsiooni, millega koostöös koolidel õpipoisiõpe toimuma hakkab. Alanud aastal on kutseõppeasutustel võimalus taotleda koolituskohti neljal korral.