Haridus- ja teadusministeerium koos SA-ga Innove avalikustas 11. märtsil Eesti, Läti, Leedu, Soome, Iirimaa ja Kanada riigikeeleõppe korraldust võrdleva uuringu.

Ministeeriumi tellimusel valminud ja Tartu ülikooli uurimisrühma läbi viidud uuring vaatles riigikeele õpetamise kogemust põhikooli tasandil kuues riigis, kus on olulisel kohal ametliku riigikeele uurimine, õpetamine, staatuse ja mainega tegelemine.

Uuringus tuli esile juba varem kinnitust leidnud tõsiasi, et häid tulemusi riigikeele kiiremal omandamisel annab mängulises vormis õpe keelekeskkonnas. Samuti ilmnes, et kõikides vaadeldud koolides on õpilased ja koolide juhtkond riigikeele õppe korraldusega rahul või väga rahul, kuid põhikooli lõpuks alati ainekavas nõutud tasemeni ei jõuta. Tulemuslikkuse suurendamiseks tegi uurimisrühm oma ettepanekud.

Üldharidusosakonna juhataja Irene Käosaare sõnul on võrdlev riigikeeleõppe uuring Eestile hea indikaator, mille põhjal riigikeeleõppe korraldust analüüsida, kuid ennekõike tuleb läheneda koolipõhiselt. „Uuringu tulemusi vaadates võime öelda, et üldistada ei saa ei Eestis ega ka maailma tasandil. Riigikeeleõppega on Eestis probleeme eelkõige üksikutes koolides ja neile tuleb läheneda individuaalselt,” sõnas Käosaar.
Uuringumeeskonna üks ettepanek oli koostada Soome näitel detailsed riigikeele õppe ainekavad eri õppevormide jaoks. Näiteks eraldi ainekavad keelekümblusele, osalisele eestikeelsele aineõppele ja eesti keele süvaõppele.

Irene Käosaare sõnul on eesti keele ainekava mitmekesistamise võimalus olnud aruteluks ka seoses rändetaustaga õpilaste keeleõppe korraldusega.

Uurimisrühma koosseis: professor Birute Klaas-Lang (uurimisrühma juht), lektor Tiina Kikerpill (MA), vanemteadur Kristiina Praakli (PhD), doktorant Ilze Zagorska (MA), lektor Ülle Türk (MA).