Projektõpe on andnud õpilastele lennukaid ideid ning tõstnud lõputööde taset.

Mäletate superkangelast Angus MacGyver’it, kel tuli omanimelises seriaalis igasuguseid probleeme lahendada? Abiks vaid Šveitsi armeenuga, kombineeris ta nutikalt oma laialdasi teadmisi eri valdkondadest ning tuli kõigist jamadest kriimustusteta välja. Just see – teadmiste ja oskuste kombineerimise oskus – on ka väljundipõhise õppe siht.

„Me ei õpeta üksikut ainet, vaid aineüleste probleemide loovat lahendamist,” iseloomustab uut lähenemist Tartu kutsehariduskeskuse IKT-osakonna juhataja Signe Vedler. IKT-valdkonnas tähendab see enamasti nii riist- kui ka tarkvarateadmiste ja programmeerimise, aga ka projektijuhtimise, dokumenteerimise, ajaplaneerimise, koostööoskuste ja muu sellise sidumist. Ikka selleks, et mingi eluline probleem lahendada. „IT-maailmas käsitletakse probleemide lahendust projektidena, sealt ka kooli lähenemisviis,” lisab ta.

Projekt algab teema valimisest ja ülesande püstitusest ning IT-valdkonnas on peamine eesmärk õpitud teadmiste praktikas rakendamine. „Paljud ei kujuta täpselt ette, mis võimalused või piirangud tekivad, kui võtta näiteks mikroarvuti, mingid andurid, kontrollerid ja mootorid ning need komponendid koos tööle panna, neist midagi teha. Teoorias tundub kõik lihtne, kuid päriselt tuleb kõike kogeda,” märgib IT-kutseõpetaja Pärt Blank. „Aga kui siis lisada veel planeerimine ja dokumenteerimine, materjalide arvestus ja eelarvestamine ning meeskonnatöö, on ülesanne ja selle täitmisest saadav kogemus veel komplekssem,” lisab ta.

Radarisüsteemid, emulaatorid ja teised  IT-projektid

Hiljuti kaitsesid oma projekte IT-süs­teemide nooremspetsialistid. „Sel grupil hõlmas projektõpe erialast tark- ja riistvara ning lisaseadmeid, aga ka eesti keelt, matemaatikat, füüsikat ning erialast inglise keelt. Kõigi nende õppeainete teadmisi ja oskusi läks vaja, et esitada praktiline teostatud projekt,” selgitab kutseõpetaja Pärt Blank.

Nii olid Säm Veesar ja Ken Ujamägi loonud Arduino radari, kus andur skaneerib keha liikumist ruumis ning kuvab selle ekraanile nagu radar. „See oli miniatuurne variant neist radarilahendustest, mida maailmas kasutatakse olgu siis veealuse elu või lennuliikluse jälgimiseks, kuid poiste enda loodud ja algusest lõpuni arendatud,” tutvustab Blank üht kaitstud projekti ning lisab, et sellist süsteemi saaks praktikas rakendada ka turva- või valvesüsteemides, objektide liikumise või nihke tuvastamiseks: kui toimub muudatus, tuvastab radar selle ning reageerib vastavalt. „Rakendusvaldkondi on mitmeid,” kinnitab Blank.

Lisaks radarisüsteemile on õpilased loonud ja ehitanud miniatuurse arvprogrammjuhtimisega pingi ning analoogsüntesaatori, mille abil mitmesugust akustikat tekitada. Hendrik Ilvese NES-emulaator võimaldab aga käivitada „ürgseid” telekamänge. „See tarkvaralahendus jooksutab neid esimesi telekamänge,” selgitab Blank emulaatori olemust. „Praegustel seadmetel vanu mänge enam mängida ei saa, seetõttu on omaaegne „Super Mario” tänaste noorte jaoks põnev ja eksootiline nostalgia loomine.”

„Kuigi iga projekti arendamise eesmärk on luua praktiline lahendus, pole projektõpe vaid ühe tehnilise lahenduse või prototüübi arendus, vaid pigem elulise kogemuse saamine,” toonitab õpetaja Pärt Blank. Selle käigus õpitakse kasutama ka projektihaldustarkvara, tööd meeskonnas, tööjaotust, ajaplaneerimist, projekti eelarvestamist ning tasuvust. Ka need kogemused on asendamatud ja väärtuslikud. Kolmandaks on projektõpe toonud kaasa lõputööde taseme tõusu. „Meie oleme seda juurutanud alates 2013/2014. õppeaastast ja praegu tundub, et just tänu projekt­õppele on lõputööd tunduvalt paremad, põhjalikumalt läbi mõeldud, alates töö planeerimisest kuni teostuse ja dokumenteerimiseni. Kogemus loeb ka siin ja kel tahtmist on, see suudab töö teostada vägagi arvestataval tasemel,” selgitas Blank.

Võtmeta sissepääsusüsteem

Tartu kutsehariduskeskuses on peale projektõppe võimalik oma loovust ja ettevõtlikkust rakendada ka õpilasfirmades või koolielu edendavate projektide elluviimisel. Kuid kutsehariduskeskuse nutikad IT-spetsid arendavad oma äriideid ka koostöös Tartu ülikooli ideelaboriga, mõeldes läbi nii teostuse kui ka turunduse, leides oma projektimeeskonda liikmeid teistelt aladelt ja sõeludes lõpuks välja ideed, millest saab oma ettevõtte välja kasvatada.

Nii on kutsehariduskeskuses tarkvara arendust õppiv Valdur Kana osaline projektis, mis arendab võtmeta sissepääsusüsteemi. Eesmärk on muuta inimeste sisenemine hoonesse automaatseks, turvaliseks ja mugavaks ning, mis peaasi – võtmevabaks.

Uue süsteemi arendamine pakub huvi eriti nendele organisatsioonidele, kus tegutsetakse eri asukohtades, aga ka inimestele, kel on vaja kiiresti siseneda tööle, kooli, spordiklubisse, korporatsiooni, parklasse – vaadake vaid oma võtmekimpe ja otsustage ise, millisest koormast vabanete, kui saate igast uksest sisse vaid kaardiviibutusega. Selleks arendatakse välja turvasüsteem, mis avab ukse näiteks ID-kaardi andmete ja uste turvasüsteemi omavahelise suhtluse tulemusel.

GrID-projekt on saanud Tartu ülikooli ideelabori ja SEB Vega fondi teadusmahukate ideede arendustoetuse ning mõne kuuga on meeskond jõudnud oma esimese kliendi juures süsteemi luua, et sealsed 150 töötajat võtmevabalt oma töökohale siseneda saaksid. Loomisel on pääsusüsteemi disain ning jaanuarist tegutsetakse juba upgrid.me nime all. „Tehnilised oskused ja IT-valdkonna tundmine on iga uue idee arendamise juures tähtis,” märgib Laur Lõhmus, kes tegeleb projekti juhtimise ja turundusega. Upgrid.me lugu näitab veenvalt, et kutsehariduskeskuse projektõpe annab kogemusi ja indu ka päriselu probleemide edukaks lahendamiseks.

IKT-osakonna juhataja Signe Vedler toonitab, et projektõpe toob uusi väljakutseid nii õpetajatele kui ka õpilastele. „See eeldab mõlemalt osapoolelt suuremat iseseisvust ja tulemuslikkust. Kuid kindlasti ei ole see mugav meetod – päris tööd tuleb nüüd teha varasemast rohkem,” märgib ta. „Õpetajatelt eeldab projektõpe samuti senisest tihedamat koostööd ja planeerimist, et õppekorraldus saaks toetada ideede elluviimist,” lisab ta.

Õnneks hindavad õpilased ka ise praktilist kogemust kõrgelt ning lennukatest ideedest ja säravatest silmadest puudus pole. „Kui on edu­elamus, siis osatakse näha ka uusi võimalusi eri teemade õpetamiseks ning lõimitud õppeks,” võtab Signe Vedler Tartu kutsehariduskeskuse projektõppe koge­muse kokku.