Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi levitab meedias juba pikemat aega valeinfot, et erakoolid tahavad saada 1,6 korda suuremat rahastust kui tavakoolid. Erakoolid on alati saanud ja saavad ilmselt ka tulevikus kõige vähem maksumaksja raha. Olulise osa kuludest maksavad erakoolide lapsevanemad omast taskust kinni. Kohaliku omavalitsuse koolid saavad maksumaksjalt täisrahastuse: osa rahast tuleb otse riigieelarvest, teine osa kohaliku omavalitsuse kaudu. Minister Jürgen Ligi räägib aga ainult otse riigieelarvest  munitsipaalkoolidele laekuvast rahast, vaikides kohaliku omavalitsuse eelarvest makstava maksumaksja raha lihtsalt maha. Seeläbi luuakse ekslik mulje, justkui saaks munitsipaalkoolid erakoolidest vähem raha. Selline teadlik desinformeerimine tekitab ühiskonnas vastandumist ja klassiviha ega ole haridus- ja teadusministri ametile kohane.

Erakoolid ei soovi raha juurde, nagu minister Ligi väidab, vaid mõistlikus ulatuses erakoolide tegevuskulude toetamise jätkumist.  Demokraatlikus ühiskonnas ei saa 4% lapsi ja peresid tuua ohvriks enamusele.

Samuti sooviks ümber lükata haridusministri mitmeid kordi välja öeldud väite, justkui erakoolide puhul oleks tegemist erahuvidega, mille eest võitlevad palgalised PR-bürood ja advokaadid. Erakoolide tegemistest teavitab avalikkust jõudumööda kõigest käputäis lapsevanemaid, näiteks Katrin Tibar, Ave Laas jt. Seda täiesti tasuta, oma muude tööde ja tegemiste arvelt.

Lõpetuseks palub kodanikuliikumine Avalikult Haridusest minister Jürgen Ligil seletada lahti arvutuse, kuidas erakoolid saavad 1,6 korda rohkem maksumaksja raha kui tavakoolid, ja palume nimetada ka need kinnimakstud PR-bürood, kellele ta viitab.

Rahastamisest täpsemalt

Erakoolide kulud kaetakse praegu kolmest põhilisest allikast: õpetajate palgad haridustoetusest, kommunaalkulud (küte, vesi, elekter) tegevuskulude toetusest ja kõik ülejäänud kulud lapsevanemate panusest õppemaksu näol (koolimaja rent, tugiteenused jne, samuti kõik muud kulud, mida haridustoetus ja tegevuskulude toetus ei kata). J. Ligi planeeritud kohustusliku tegevuskulude toetuse kadumisel jääb lapsevanemate kanda kaks kolmest komponendist, mis tähendab suurt õppemaksu tõusu. Keskmise sissetulekuga peredele muutub erakool siis kättesaamatuks.