14. aprillil ilmub Eesti teatri- ja muusikamuuseumi ning Eesti rahvusliku klaverimuuseumi ühise tööna valminud album „Eesti klaver”.

Albumi ülesehituses on lähtutud ajalisest printsiibist – Eesti klaveriehituse algusest, 18. sajandi lõpust, läbi 19. ja 20. sajandi tänapäevani välja. Albumi sissejuhatuses saab ülevaate klaveriehituse ajaloost ning klaveri rollist Eesti kultuuriloos. Eraldi peatükki on koondatud Peterburis, Moskvas ja Riias tegutsenud eesti päritolu meistrite klaveritoodang. Kahes osas on käsitletud Estonia klaveri lugu ‒ Tallinna klaverivabriku ja Estonia klaverivabriku perioodist.
„Album „Eesti klaver” on sügav kummardus Eesti klaverimeistritele, kelle käte all on 237 aasta jooksul valminud palju klavereid. Aastast 2000., Eesti klaveriloo aktiivsema uurimise alguse aastast on igal aastal õnnestunud avastada kaks kuni kolm seni tundmatut või ametlikes annaalides fikseerimata klaverit. See kõik kinnitab, et meile teadaolev info eesti klaveritest pole kaugeltki ammendav ja uued üllatused võivad tulla igal sammul,” selgitab Eesti rahvusliku klaverimuuseumi eestvedaja ja raamatu autor Alo Põldmäe.
Eesti klaverid oma kvaliteedi poolest on aastakümnete jooksul konkureerinud Euroopa suurimate tootjate kvaliteediga. Seepärast väärivad eesti klaverid üldse suuremat tähelepanu. Mitmete pillide taga on olnud oma aja eesrindlikud klaveriehituse tehnoloogiad ja oma ala tipud – Ernst Hiis, Jaan Rässa, Jaan ja Tõnis Olbrei, Eugen Sprenk koos heliloojast venna Aleksander Lätega, Hermann Jurak jt.