Hetk Teaduslahingust. Foto: Sirje Pärismaa
Hetk Teaduslahingust. Foto: Sirje Pärismaa

Teaduslahing andis õppetunde elust enesest

Hetk Teaduslahingust. Foto: Sirje Pärismaa
Hetk Teaduslahingust. Foto: Sirje Pärismaa
2 minutit
9 vaatamist
Hetk Teaduslahingust. Foto: Sirje Pärismaa
Hetk Teaduslahingust. Foto: Sirje Pärismaa
Hetk Teaduslahingust. Foto: Sirje Pärismaa

 

Teaduslahingu superfinaali, kus Eestimaa 7.–9. klassi õpilased panid proovile teadmised igapäevaelu ja teaduse kokkupuutepunktidest, võitis Raplamaa võistkond Red Giant.

15. aprilli pärastlõunal oli maaülikooli spordihoones tunda kerget kõrbelõhna – 16 Teaduslahingu finaalis osaleva võistkonna üks ülesanne oli küpsetada muffineid. Pealtnäha lihtne ülesanne sisaldas hulga arvutusi ja grammi täpsusega segamistööd.

„Muffini valmistamine on võistluse üks läbivaid ülesandeid – tuleb arvutada, kui palju on vaja energiat, et küpsetada, millist vett kasutada, aga sedagi, kuidas saadud kalorid ära kulutada,” rääkis Teaduslahingu vedaja, Tartu ülikooli doktorant Marge Thetloff.

„Meie tänavused ülesanded on neljal põhialal: toit, vesi, mets ja linn. Oleme teinud võistluse veelgi interaktiivsemaks, õpilased saavad varasemast enam käed külge panna. Näiteks vee kvaliteeti testida, ühendada ­autohaagise tagatulesid, parandada sifooni. Need on õppetunnid eluks eneseks, oleme selle ühe uhked.”

Teaduslahingu eelvoorudes osales 170 kolmeliikmelist võistkonda sajast koolist, finaali pääses iga maakonna ja ka Tallinna parim.

Finaalis tuli lisaks ülesannete lahendamisele esitleda uurimistöö tulemusi. Võistkonnad olid valmistanud teadusplakatid.

Tublimate noorteadlaste võistkond Raplamaa Red Giant sai auhinnaks reisi Rootsi teaduskeskusse. Teise koha pälvis Laagri kool ja kolmanda Tallinna reaalkool.

Teist aastat toimunud Teaduslahingu peakorraldaja on Eesti eri ülikoolide tudengeid ühendav Elus Teadus, mille sihiks on tutvustada koolides käed-külge-meetodil maa ja toiduga seotud valdkondi ning loodus- ja tehnikateadusi.

Mullu esimest korda toimunud Teaduslahing pälvis peapreemia Eesti teaduse populariseerimise auhinna riiklikul konkursil parima uue algatuse kategoorias.

„Võistlus tuli täitma tühimikku teaduse populariseerimises. Sihtgrupil – põhikooli vanemal astmel – seni sellist põnevat tegevust polnud,” lausus Eesti teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonna juhataja Terje Tuisk, kes stendiettekandeid hindas. „Nad on väga hästi suutnud paari aastaga katta terve Eesti ja haarata kaasa palju noori. See on ettevalmistus „Rakett 69-ks”.”

Teaduslahingu ajal oli avatud teaduskorrus kümnete teaduse populariseerijatega, teaduslaval võis kuulata ettekandeid ning osaleda õpitubades.

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Lõimime keelt ja loodusaineid

 

Aprill on lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK-õppe) kuu ja sel aastal tähistame seda keelekümblejate eestvedamisel Eestis seitsmendat aastat.

Tallinnas toimus 6….

5 minutit

Uus suund: õpitulemuste välishindamine loodusainetes

 

Seniste tasemetööde ja eksamitega hinnati eelkõige õpilaste aineteadmisi ja -oskusi õppeainete kaupa. Loodusvaldkonna välishindamises on nüüdsest…

5 minutit

Tartu füüsikud põrgatavad ilmapalli ehk Õhupallid koolifüüsikas

 

Möödunud aastal tähistati 150 aasta möödumist professionaalse ilmavaatluse algusest Eestis. Selle olulise verstapostini jõudmise…

4 minutit
1 kommentaar
Õpetajate Leht