Erakoolide rahastamisvaidluse ühe võimaliku lahendusena on haridus- ja teadusministeerium väljendanud soovi töötada välja haridusliku mitmekesisuse rahastu kontseptsiooni, mille järgi toetaks riik täiendavalt väiksemaid erakoole, näiteks Waldorfi ja kristlikke koole.

Eesti kristlike erakoolide liit, Eesti vabade Waldorfi koolide ja lasteaedade ühendus ning Eesti eraüldhariduskoolide ühendus toetavad lahenduse leidmise püüdlusi, kuid nendivad vabariigi valitsuse liikmetele saadetud ühiskirjas, et pooldavad ka edaspidi kõigi koolipidajate võrdset kohtlemist riigivõimu poolt.

„Erakoolid ei erine oma väärtuspõhise filosoofia poolest üksteisest ning nende valikuline toetamine tooks kaasa põhjendamatut laste ebavõrdset kohtlemist ning kodanikualgatuse pärssimist,” sõnab Eesti kristlike erakoolide liidu juhatuse liidu esimees Tarvo Siilaberg.

Vajadust koolide rahastamisel lapsi võrdselt kohelda on toonitanud oma ühiskirjas 75 Eesti ühiskonna- ja kultuurielu tegelast, nende seas näiteks Arvo Pärt, Kristiina Ehin, Märt Avandi, Erkki-Sven Tüür, Ardo Hansson, Mihhail Lotman jt. Sama soovi väljendasid 10 000 lapsevanemat sügisel korraldatud petitsiooni käigus, mis anti üle riigikogule ja ootab seni menetlemist.

Ühenduste pöördumises  vabariigi valitsuse poole tuuakse lisaks välja, et  pea pooleaastane erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu (142 SE) menetlemine on huvigruppe konstruktiivselt kaasamata jõudnud ummikusse. Samuti ollakse seisukohal, et erakooliseaduse muutmise seaduse eelnõu asjus ei tohiks lõplikke otsuseid langetada enne poliitikauuringute keskuse Praxis koostatava koolide rahastamise analüüsi tulemuste selgumist.

„Erakoolide pidajad on seisukohal, et erakoolis õppiv laps on võrreldes munitsipaal- ja riigikoolis õppiva lapsega maksumaksja jaoks juba praegu kokkuhoid. Haridus- ja teadusminister väidab vastupidist. Erapooletu tõe peaks välja selgitama Praxise uuring,” lisab Tarvo Siilaberg.