Haridus- ja teadusministeeriumi ning Innove ellukutsutud mentoriprogrammi teise lendu väljavalitud kuusteist kogenud koolijuhti käivad aprillist juulini korra kuus „treeninglaagris”. Fontese koolitajate käe all lihvivad nad oma juhendamisoskusi ning harjutavad tehnikaid, et rakendada õpitut oma kollektiivis ja olla toeks alustavatele ametikaaslastele.
Nagu koolijütsidel ikka, tuleb ka koolijuhtidel teha kodutöid. 9. mail toimunud õppesessiooniks tuli vaadata „treeneripilguga” filmi „Kuninga kõne” ja lugeda artikleid ning kohtuda esimest korda oma menteega.
„Film meeldib mulle juba ammu. Olen seda mitu korda vaadanud, nüüd vaatasin uuesti üle,” rääkis mentoriprogrammis osaleja, Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi direktor Merike Kaste. „Tekstid on loetud ja ka menteega kohtusime. Olen seda tüüpi, kes asjad kohe ära teeb.”
Merike Kaste on kolm aastat juhtinud Petersoni gümnaasiumi ning seitse aastat olnud Kanepi gümnaasiumi direktor. Enne seda oli ta kümme aastat õppealajuhataja. Ta on osalenud alates „Omanäolisest koolist” suuremates arendusprojektides ja saanud ise palju, mistõttu leiab, et nüüd on aeg omakorda jagada.
Kastet on kannustanud kogu aeg soov õppida ja areneda, et teha oma tööd paremini. Talle imponeerib ka mentorluse idee, sest alustades oli tal palju kasu teiste direktorite kogemustest, et enda jaoks sobivaid strateegiaid kavandada.
„Igale juhile, nii algajale kui ka kogenule, on tähtis, et tal on inimene, kellega kõiki probleeme arutada ja analüüsida,” lausus Kaste.
Mentoriprogrammi viiest sessioonist koosnevast õppekavast huvitab Kastet eelkõige coaching’u tehnikate omandamine, kovisiooni kasutamine. Ta tahab õppida, kuidas aidata avada kaastöötajate potentsiaali ning inspireerida neid eesmärkide saavutamisel.
„Väärtustan kõrgelt võimalust areneda, tõsta eneseteadlikkust individuaalsete coaching’u-sessioonide kaudu ning sellele toetudes teha oma tööd paremini,” ütles Kaste.
Keskendu tulevikule
Kiviõli 1. keskkooli direktori Heidi Uustalu sõnul pakub talle programmis erilist huvi kõik, mis on seotud nn coachimisega. Sama väärtuslikuks kui huvipakkuvaid teemasid peab ta võimalust õppida koos parimate Eesti koolijuhtidega.
„Olen koolijuht olnud 12 aastat ja kasutanud selle pika aja jooksul väga erinevaid juhtimisstiile,” lausus Uustalu. „Esimesel kokkusaamisel räägitud Golemani kuue juhtimisstiili järgi tundub minus domineerivat suunda näitav ja survestav juhtimine. Selle järgi olen juht, kes näitab helget tulevikku ja kutsub endale järgnema, käivitan, tekitan tempo ja utsitan, et tuleksid tulemused. Enda arenguvõimalust näen nn coachiva juhtimise õppimisel – et aidata inimestes leida üles see, mis kedagi tegutsema paneb, leida selleks õigeid küsimusi. Ehk siis aidata menteel õppida midagi, mida too oleks – tsiteerides C. R. Belli – üksi õppinud kehvemini, aeglasemalt või poleks üldse õppinud.”
Aprillis toimunud esimeselt koolituselt pani Uustalu kõrva taha lisaks üldisele sisseelamisele nn coachiva mentorluse temaatikasse ja mõnele konkreetsele tööriistale (kuidas kasutada „Nõustamisratast” või IME-küsimust) esimesed olulised õpetussõnad.
Esiteks: mitte midagi ei tohi eeldada. Keskenduma peab tulevikule, minevik jätta rahule. Aga ka selle, et tegemist on koostööga, kus „tantsu juhib” mentee. Ja isegi kui väga tahaks, tuleb hoiduda kiusatusest pakkuda valmis lahendusi.
„Minu ülesanne on küsida õigeid küsimusi, mitte pakkuda sobivaid vastuseid. Ja loomulikult tuleb meeles pidada, et kiitust pole kunagi liiga palju!” rõhutas Uustalu.
Neli aastat Pikavere mõisakooli juhtinud ja viimased kaks aastat Merivälja kooli õppealajuhatajana töötanud Maiu Plumer rääkis, et enne kursuse algust ei olnud tal ettekujutust mentorlusest ega coaching’ust. Ta arvas, et tegemist on oma kogemuste jagamise ja teiste kursusekaaslastega töö teemadel arutlemisega või siis vähem kogenud kolleegide või õpetajate juhendamisega.
Juba esimesel koolituspäeval mõistis ta, et valdkond on palju huvitavam, kätkedes psühholoogiat ja vestluse juhtimist kindla plaani järgi. Lähedases valdkonnas töötavad inimesed polnud sugugi kogunenud vaid töökogemusi vahetama.
Hoidu õpetamast
„Mentorlus on innustamine, eesmärgi seadmine, mitte kellegi vigade parandamine,” ütles Plumer. „Põnev on see, et mentori ja coach’i oskused on universaalsed, pigem elukogemusel põhinevad. Mentor ja mentee ei pea olema sama valdkonna inimesed. Kohtumised ja vestlused-arutlused rikastavad silmaringi ja maailmapilti. Tuleb hoiduda lahenduste pakkumisest, eriti võib see kiusatus tabada haridustöötajaid, kes aina õpetada soovivad. Loodan, et suudan õppida vestluse juhtimise kunsti, see tundub põnev!”
Plumer on iga paari aasta tagant mõnel pikemal kursusel osalenud – maailmas leidub ju nii palju uut ja põnevat. Ta on läbinud ka TÜ hariduse juhtimise magistriõppekava.
Tartu Emajõe kooli direktor Arvo Pattak on pedagoogilisel tööl 1981. aastast. Selle aja jooksul on ta olnud treener, kehalise kasvatuse õpetaja tavakoolis ja hariduslike erivajadustega laste koolis, õppejõud kõrgkoolis ja nüüdseks on juba 11 aastat HEV-laste kooli direktor.
„Need ametikohad on andnud mulle laiema pildi ja kindluse rääkida kaasa nii üldhariduses kui ka praegu väga aktuaalsel kaasava hariduse teemal. Olen valmis kõiki neid kogemusi oma menteele jagama,” ütles Pattak.
„Direktorina tean, kui palju eritingimusi, erivahendeid lapsed vajavad ja milliseid ettearvamatuid kitsaskohti võib aastate jooksul ette tulla. Väljaõpe mentoriprogrammis on mulle hea väljakutse just seetõttu, et võimaldab analüüsida ennast ja tugevdada oma nõrku kohti.”
Pattak ootab huviga teemat eneseteadlikkuse tõstmisest ning valmisolekust tõhusaks enesejuhtimiseks. Samuti peab ta oluliseks organisatsiooni põhiväärtuste edastamist ja tutvustamist.
Erinevalt esimesest lennust osalevad tänavusel mentorikoolitusel ka lasteaedade ja kutseõppeasutuste juhid.
Tapa lasteaia Pisipõnn viieteistaastase juhistaažiga direktor Tea Välk ütles, et sai esimesel sessioonil selgeks mentori ja coach’i sarnasused ning erinevused ja vastutuse, samuti selle, milliseid tehnikaid mentorluses ja coaching’us kasutatakse.
„Ülisuure väärtusega oli gruppides tehnika harjutamine ja tagasiside saamine ning andmine,” sõnas Välk. „Kokkuvõtlikult ütleksin, et väärtustan mentorlust senisest enam, olen teadlik mentori eetikastandardist ja rikkam teadmiste võrra, mis aitavad liikuda selles suunas, et saada heaks mentoriks/coachiks.”
Välgul endal pole mentorit olnud. Juhiks kujunedes on ta palju abi saanud täienduskoolitustest, samuti teiste haridusasutuste headelt, usaldusväärsetelt ja kogemustega juhtidelt. Seepärast väärtustab ta väga kogemusõpet. Teiste haridusasutuste külastamine ja töökogemuste nägemine ning kuulamine on rikastav.
„Enesearendamine on igaühe enda kätes, oleme võrdsed teekaaslased,” ütles Välk.
Järvamaa kutsehariduskeskuse direktor Rein Oselin on olnud juht veerand sajandit. Hea juht ei sega Oselini sõnul teistel töötamast ja vajadusel on kohal. Programmis tahab ta õppida eelkõige mentorlustehnikat.
„Usun, et sellest on mul igapäevatöös kasu, alailma tuleb ette olukordi, kus probleemid on komplekssed. Ehk aitavad mentorioskused koos kolleegidega neid probleeme paremini tükkideks võtta ja lahendada,” ütles Oselin.
KES ON KES?
Kes on mentor?
Kogenud juht, kes näinud nii elu kui ka äri. Kellel inimesena väärtused paigas ja kellel oskust ning kannatlikkust vähemkogenud juhil/spetsialistil oma potentsiaali üles leida ja probleeme lahendada.
Kes on coach?
Heade nõustamisoskustega juht või professionaal, kes aitab juhil/spetsialistil üles leida oma potentsiaali, et olla oma töös tulemuslikum, edukam ja õnnelikum. Ta võib olla nii treener, kes aitab arendada konkreetset kompetentsust, kui ka nõustaja, kes aitab leida kasulikke mõttemudeleid ja üle saada kriisidest.
Nende eesmärgid on sarnased. Nad aitavad inimesel elada oma elu mõtestatumalt, teha teadlikke valikuid ja olla oma töös tõhusam ning õnnelikum.
Mentor peab olema juht. Coach võib olla juht.
Allikas: Fontese teemaleht, Piret Jamnes, Fontese nõustaja/partner
Mentor paneb algaja rohkem mõtlema
Eelmisel aastal alustanud koolijuhtide programmis osalenuil on seljataga koostööaasta mentoriga. Kuidas see möödus?
„Alustavate koolijuhtide programm, millega kaasnes mentoriprogramm, tuli minu jaoks õigel ajal,” lausus Priit Jõe, kes juhib mullu sügisel avatud Muraste kooli. Jõe on „Noored kooli” teise lennu vilistlane, kel avanes viieaastase õpetajana töötamise järel võimalus osaleda ka Jaapani valitsuse rahastatud õpetajate koolitusprogrammis.
Jõe hinnangul on „Noored kooli” ja alustavate koolijuhtide programm ühtemoodi väärtuslikud – annavad võimaluse väga motiveeritud huvigrupiga koos käia, küsida nõu, mõelda maailmaparandaja mõtteid ja saada endale võimalikult palju tööriistu. Endal oleks märksa raskem vajalikku koostöövõrgustikku luua.
„Olen mentoriga saanud endale kogemustega tugiisiku, kelle poole saab pöörduda spetsiifiliste probleemidega ja kellega rääkida erinevatel teemadel,” sõnas Jõe. „See on professionaalne tugi, mis aitab noorel juhil oma samme läbimõeldult teha. Koolijuhi amet on ju üksildane, eeldatakse, et tead kõiki õigeid vastuseid. Ja oma koolis pole võtta neutraalset osapoolt, kes annaks nõu.”
Jõe mentor on Tartu Miina Härma gümnaasiumi direktor Ene Tannberg. Jõele meeldib, et jutuajamised mentoriga sunnivad menteed esmalt teemat enda jaoks selgeks tegema. Mida rohkem oled läbi mõelnud, seda paremini saad hiljem otsustada.
„Mentor on hea vahelüli, kes paneb sind rohkem mõtlema, et otsused oleks läbi kaalutud,” ütles Jõe.
Siiski ei toimunud „vennastumine” hoobilt. Algul kippusid arutelud jääma pigem diplomaatilisele tasandile ja usalduse tekkimine võttis aega. Jää murdus pärast ühte Jõe jaoks rasket olukorda koolis, mil ta sai mentorilt nõu ja tuge.
„Tundsin, et saan teda usaldada, ja meie suhe läks väga hästi tööle,” ütles Jõe.
Ta on käinud Härma gümnaasiumis vaatlemas IB-õppe korraldust ja pannud kõrva taha, kuidas liikuda tänapäevase õpikäsituse poole.
„Oleme alustava koolina murdmas piire ja tõestamas, kuidas tavaline munitsipaalkool saab rakendada meetodeid, mida ühiskond peab justkui erakoolide pärusmaaks: läheneda õppijale individuaalselt, rakendada paindlikku õppekorraldust, teha palju projektõpet. Et seda ellu viia, tuleb juhina teha õigeid otsuseid,” ütles Jõe.
Karmo Kurvits, kes on teist aastat Võru gümnaasiumi direktor, on oma mentori, Saaremaa ühisgümnaasiumi direktori Viljar Aroga suheldes õppinud, et ka lugude oskusliku rääkimisega on võimalik inimesi juhtida, juhendada ja suunata.
„Lood seovad inimesi, ruumi ja aega, mida ühiselt kokkulepitud eesmärkide nimel veedetakse. Lood mõjutavad kooli sisekliimat, panevad (teisiti) mõtlema ja edasi tegutsema, arenema. Lugudega on võimalik luua ka oma kooli kuvandit. Lugude oskusliku rääkimisega on võimalik pälvida lugupidamine,” sõnas Kurvits. „Minu mentor on väga hea lugude rääkija. Teda kuulates, temaga rääkides õppisin, et iga kuuldud lugu, uut teadmist või oskust ei peagi kohe praktiseerima. Oluline on, et hakkaksid mõtlema. Et sul tekiksid mõtted ja leiaksid oma küsimustele vastused. Sain oma mentorilt ka häid raamatusoovitusi. Jääme kindlasti suhtlema ka pärast programmi.”
Kurvitsa sõnul on tarkade ja kogenud inimeste toel uude ametisse sisse elada kergem. Sama oluliseks peab ta kõiki programmis osalenuid, kellega oli alati tore mõtteid vahetada. Tihti jõuti arusaamisele, et kõigil on samad rõõmud ja mured. „See oli lohutav,” nentis Kurvits.
Sirje Pärismaa
KOMMENTAAR
Kristi Mikiver, HTM-i õpetajaosakonna juhataja:
Tänavu alustanud mentoriprogrammi rühmal on eelmisega võrreldes eripära: see rühm on nii alus-, üld- kui ka kutsehariduse direktoritele ja õppejuhtidele. Lõpetajad saavad omandatud oskuseid rakendada eelkõige töös oma personaliga ja võimalusel toetada alustavaid ametikaaslasi.
Osalejad omandavad konkreetse metoodika alusel oskused teiste arengut toetada ja ennast analüüsida. Treeningulaadsel koolitusel on suur rõhk harjutamisel, et tehnikad saaksid omaseks ja tekiks kindlus neid kasutada.
Esimese lennu mentorid on toonud välja, et see on olnud üle pika aja väga hea enesearendamise võimalus, mida just sageli ei pakuta. Omandatud teadmiste ja oskustega ollakse rahul.
Menteed on saanud abi ja toetust töös ette tulevate olukordade lahendamisel. On leitud, et selliseid programme võiks olla ka õppejuhtidele. Oleme sellega arvestanud ja alustanud mentorite programmis on ka õppejuhte.
Uusi koolijuhte tuleb aastas paarikümne ringis.
Lisa kommentaar