Õpirändajad Technical College in Reykjaviki ees. Foto: Tallinna ehituskool
Õpirändajad Technical College in Reykjaviki ees. Foto: Tallinna ehituskool

Sarnane ja eripärane kutseõpe Islandil

Õpirändajad Technical College in Reykjaviki ees. Foto: Tallinna ehituskool
Õpirändajad Technical College in Reykjaviki ees. Foto: Tallinna ehituskool
4 minutit
23 vaatamist
Õpirändajad Technical College in Reykjaviki ees. Foto: Tallinna ehituskool

 

Tallinna ehituskooli kutseõpetajad ning õppetöö korralduse ja arendamisega seotud töötajad õpirändasid aprillis Islandil.

Projektipartneriteks olid valitud Islandi Technical College in Reykjavik ja South-Iceland College. Nendes kutsekoolides õpetatakse teiste erialade kõrval ehitus- ja elektrivaldkonna ning puidutöötlemise erialasid nagu meie kooliski.

Tutvusime Islandi kutsekoolide õppekavadega, õppetöö korraldusega, külastasime tunde töökodades ja vahetasime erialade tööjooniseid. Samuti toimus Islandi kolleegidega mitu tööalast aruteluringi. Mida uut teada saime?

Õpilaste registreerimine enne suvepuhkust

Õppetöö administreerimise vallast jäi kadedaks tegevalt kripeldama fakt, et uued õpilased kinnitavad oma õppima­asumise juba enne koolitöötajate suvepuhkusi (juuni lõpuks). See võimaldab kooli juhtivtöötajatel planeerida uue õppeaasta, sh õpetajate koormuste arvestuse samuti enne puhkusele minemist ning sügisel saab kooliaastat alustada rahuliku tundega.

Mentorlus annab õpilasele ainepunkte

Koos Islandi kolleegiga maalri eriala õpikut uurimas.
Koos Islandi kolleegiga maalri eriala õpikut uurimas.

Ühe suurepärase lahendusena õppetöö läbiviimisel jäi meile silma projektipõhine õppekorraldus elektrike erialal, kus pärast esimest, traditsioonilist õppeaastat omandavad ja koguvad õpilased vajalikud ainepunktid erialaseid projektülesandeid lahendades. Uudne oli ka süsteem, et vanemate kursuste õpilased võisid koguda osa ainepunktidest kaasõpilastele mentoriks olles.

Aeglasemad õpivad palju kauem

Õppekavad on ehitatud üles nii, et 51 protsenti ainepunktidest on õpilastele kohustuslikud ja ülejäänute seast saavad nad valida. Praktilises õppes liigub iga õpilane edasi vastavalt oma tasemele, hoolimata sellest, mis kursusele ta muudes õppeainetes jõudnud on. Aeglasemalt edasi jõudva õpilase õppeaeg võib seega kujuneda mitu korda pikemaks kui tema kaasõpilastel, kuid professionaalsuses hinnaalandust ei tehta.

Erialaõpikud

Technical College in Reykjavik on ainuke kool Islandil kus õpetatakse maalreid. Kõiki keerulisemaid töid õpitakse koolis, sest ettevõttes pole see võimalik. Kuigi maalri eriala õpilasi on riigis vähe (ca 45), on olemas korralikud erialaõpikud. Õpikeskkond sarnaneb väga meie koolide keskkonnaga, nagu kasutatavad tööriistadki. Õpilased sooritavad proovitöö, mis peab vastama Norras kehtestatud ja Islandil kasutusel olevatele nõuetele.

Neljast õppeaastast umbes kolmandiku moodustab õpilaste praktika ettevõttes. Praktika lepingutega tegeleb eraldi organisatsioon.

Õpilane vastutab oma tööriistade eest

Kuigi õpe kutsekoolis on õpilastele tasuta, tuleb neil alates teisest õppeaastast kanda oma õppematerjalide ja tööriistade kulud. Iga õpilase jaoks on lukustatav kapike, kus on võimalik hoida nii üleriideid, tööriideid kui ka tööriistu. Nii on igal tööriistal omanik ja seega selle töökõlbulikkus tagatud.

Vahetusjalatsid

Jalatsitega pikitud koolifuajee.
Jalatsitega pikitud koolifuajee.

Koolikultuuri osaks on nõue kanda vahetusjalanõusid, kusjuures erandit ei tehta koolidirektorile ega ka külalistele. Nii võibki majas ringi liikudes lõbusalt kohata sukkade väel külalisi ja triibuliste sokkide otsa tõmmatud plätudes koolijuhte ning käigupealt jalast visatud välisjalatsitega „kaunistatud” avarat fuajeed.

Õpetajate ja teiste koolitöötajate osakaal sõltub kooli suurusest. Väiksemas koolis jaguneb õpetajate ja teiste töötajate arv pea pooleks.

Vananev õpetajaskond

Oli huvitav kogeda, et õpetajaskond on sama vana või vanemgi kui Eestis. Ka Islandil on noorte eelistustes õpetajaamet tagaplaanil, hoolimata sellest, et õpetaja töötasu on Eestiga võrreldes pea kolm korda kõrgem – ettevõtluses on teenimisvõimalused paraku ahvatlevamad.

Kolm kuud puhkust

Meie jaoks unistus oli kuulda, et õpetaja puhkus on kogu õppeaasta vältel pea kolm kuud, sh kompenseerib riik tema välisreisi maksumuse – oodatakse, et õpetaja oleks õpetatavas valdkonnas tugev professionaal ja sugugi vähem tähtis pole tema avar silmaring. Lisaks tõhusale võõrkeeleõppele Islandi koolides toetab just seegi meede kogetut, et inglise keelega kimpujäävat koolitöötajat me ei kohanud.

Täienduskursustel käib ka õpilasi

Puiduvaldkonna õpilane tööhoos.
Puiduvaldkonna õpilane tööhoos.

Pedagoogide arengu toetamiseks on ette nähtud mõnenädalane periood õppeaastas täienduskoolitusteks ja enesetäiendamiseks, samuti on õpetajatel lubatud vabade kohtade olemasolul tasuta osaleda oma koolis korraldatavatel täiendusõppe kursustel. Ühe grupi suurus on tavaliselt kümme inimest. Kursusi pakutakse suures valikus nii täiskasvanutele kui ka suvekooli vormis huvialaringidena 12–16-aastastele noortele. Täiskasvanud kursuslaste vanus varieerub 18.–70. eluaastani. Tasuta on võimalik osaleda töötukassa vahendusel. Juhendajad leitakse nii oma koolist kui ka väljastpoolt.

Lõiming

Eesti ja Islandi kutsehariduses on palju sarnast ja ka õppe kvaliteet on samal tasemel. Õpirändes osalenud kolleegide sõnul oli õppereis teistsugusesse maailma kasulik ja annab veel tükiks ajaks ideid, mida rakendada, ja mõtteid, mida läbi mõelda. Kuna Islandi kutsesüsteemis asutakse lõiminguid õppekavadesse lisama alles nüüd, saame meie omakorda edaspidi ehk neile oma kogemustega abiks olla.


Tallinna ehituskooli kaheksa töötajat käis Islandil Nordplus Juniori programmi projekti „Nordic Experience for VET Professionals” raames.

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Koolijuht Ott Pärna: „Rakenduslik keskharidus peab muutuma teadlikuks ja popiks valikuks“

„Üks suurimaid väljakutseid seoses tööturu ja tehnoloogia arenguga on reaalainete…

9 minutit

Kaks kooli, üks missioon: kuidas sünnib Tallinna uus rakenduslik kolledž?

„Usun, et loodava kolledži suurim tugevus on võimalus võtta parim kummastki koolist ja…

9 minutit

Pealinna kutseharidus koondub tööjõuturu vajaduste kohaselt

„Tallinna praegune kutseõppeasutuste võrk muutub reformi tulemusel tõhusamaks, erialade dubleerimine kaotatakse ning paraneb ressursside kasutamine,“…

14 minutit
1 kommentaar
Õpetajate Leht