Kuigi Tartu kutsehariduskeskuses saab sügisest õppida  mitut uut  tehnilist eriala.

Täiesti  uus on väikemasina-, mootor- ja jalgrattatehniku eriala, mida  juhtivõpetaja Indrek  Einasto sõnul  pole seni õpetatud.  „Üle saja ettevõtte on püstihädas, sest ei leia inimesi kes oskaks remontida ja hooldada murutraktoreid ja -niidukeid aga ka ATV-sid, mootorrattaid, rollereid ja muud väiketehnikat.  Enamik praegusi tegijaid on iseõppijad, kes on  näiteks motospordiga tegelenud ja kel on suur armastus tehnika vastu,” sõnas motofanaatikust Einasto,  kes lisaks õpetamisele  hooldab  mitmete tippsõitjate tsiklite mootoreid ja vedrustust, sealhulgas mootorrataste mäkketõusu Euroopa meistri  masinat.

„Väiketehnika ja eriti mototehnika on nii komplitseeritud, high-tech-ala, kuhu ootan õppima sõna otseses mõttes pühendunud noori.  Seda tööd ei saa ükskõikselt teha,” ütles Einasto.  Eelnev automehhaaniku   kogemus pole vajalik, sest väiketehnika  on nii mitmesugune. Lisaks avatakse ka veoauto-ja bussitehniku eriala  neile, kelle kirg on hoopis suuremad masinad ja mootorid.

Tehnikahuvilisi oodatakse ka turvasüsteemide tehniku oskusi omandama. Tegu on töökohapõhise õppega, mis tähendab, et üks kolmandik õppest  toimub koolis ja kaks kolmandikku  töökohal. Töökohapõhise õppe koordinaatori Sigrid Ester Tani sõnul on kooli  partneriteks Eesti juhtivad turvafirmad, kelle valvata on ka riikliku tähtsusega objektid. „Turvasüsteemide tehniku  ülesanne on ehitada, seadistada ja hooldada turvasüsteeme, alates läbipääsusüsteemidest kuni videovalveni välja. Valdkond on nõutud ja kiiresti arenev, tööd tuleb seal pigem juurde,” selgitas ta.  „Eelistame õppijaid, kellel on varasem elektriku või IT-süsteemide haridus või töökogemus, sest turvasüsteemide tehniku töö hõlmab  mõlemaid tahke,” lisas Tani.  Töökohapõhises õppes  saab õppida ka müügikorraldajaks ning arhiivikorrastajaks.

Päris uus on kutsehariduskeskuses ka kütte- ja  jahutussüsteemide lukksepa  eriala.  Kutseõpetaja Kalmer Kollom selgitas, et hoonete küttesüsteemid lähevad aina keerukamaks ning nende paigaldajaid ja hooldajaid napib. „Õpetame juba tulevikutehnoloogiat, sest lisaks traditsioonilistele kaugküttesüsteemidele tuleb tehnikul tunda ka arenevaid maa- ja päikesekütte süsteeme, ta peab oskama  süsteeme paigaldada, teha  torutöid, seadistada agregaate ja süsteeme  hooldada,” rääkis ta.  „Ootame õppima kõiki, kes tahavad areneda ja saada oma valdkonnas nõutud spetsialistideks,” ütles Kollom ja lisas, et tehniline taip ja reaalainetes orienteerumine tulevad kasuks.

Väikeettevõtja eriala on aga mõeldud neile, kes juba on ettevõtjad  või alustavad oma äriga. Õpetaja  Külliki Vaske sõnul  pakub kool alustavale ettevõtjale vajalikke ettevõtluse teadmisi aga ka nõu ja abi. „See on nagu kompass, et kindlalt rajal püsida,  ning padi, et komistamine ja kukkumine haiget ei teeks,”  kirjeldas  ta.  Õpingutes saadakse ülevaade kõigist ettevõtte tegevusega seotud valdkondadest, olgu selleks tootmine, personalitöö, turundus, logistika  või muu. Et väikeettevõtja õpingud toimuvad sessioonidena, siis saab oma ettevõtluse ja õpingud mugavalt ühitada.

Esmakordselt avatakse meisterkondiitri eriala, kuid meisterkondiitriks ei  sünnita, vaid arenetakse. „Tegu on jätkuõppega, mis eeldab omandatud  kondiitri haridust  või vähemalt viie aasta pikkust töökogemust. „Meisterkondiitri  kutse on kutsehariduse kõige kõrgem ehk viies  tase ning õpingute käigus omandataks nii tootmise planeerimise ja juhtimise kui ka uute toodete arendamise oskusi,” sõnas toiduainete tehnoloogia osakonna juht Merle Truupõld. „Õppima ootame töötavaid  kondiitreid ning seetõttu on õpingud planeeritud sessioonidena,” lisas ta.

Dokumentide vastuvõtt Tartu kutsehariduskeskusse algab 20. juunil. Tutvu kõikide erialade ja sisseastumistingimustega siin.