Uute õpetajate sujuvamaks ja sisukamaks vastuvõtmiseks õpetajaametisse loodi tänavu juunis algatus „Alustavat õpetajat toetav kool”. Kasvav võrgustik koosneb koolidest, kus soovitakse panustada teadlikult õpetajate järelkasvu. Alustavatele õpetajatele pakub algatus kompassi töökohavalikuks, andes infot koolide kohta, kus pööratakse tähelepanu alustavate õpetajate toetamisele.

Võrgustiku toimimise alus on kümme põhimõtet, millega koolide juhtkonnad saavad õpetajaid kaasates luua alustavatele õpetajatele nende arengut toetava alguse. Peale selle kogutakse, jagatakse ja tunnustatakse häid kogemusi. Algatusega on oodatud liituma kõik Eesti koolid.

Lähemat infot annab kodulehekülg www.alustavatopetajattoetavkool.ee.

Ametisse sisenejaid ootab esimene 1. september õpetajana, esimesed kontaktid päris oma õpilastega, kogenud õpetajatest kolleegidega, koolijuhiga ning koolielu nägemine seestpoolt nagu ei kunagi varem. Esimesel tööaastal luuakse eeldused väärtuslikuks õpetajakarjääriks ja õpilaste arengu toetamiseks. Lisaks loob see kuvandit õpetajaametist, sest värske õpetaja käekäiku näevad lähedalt tema perekond ja sõbrad, õpilastest rääkimata.

Kogenud õpetaja, märka alustajat

Tuletage meelde oma esimest tööaastat. Neis mõtetes ja tunnetes on kindlasti palju sarnast: suur tahe saata korda midagi olulist ja vajalikku, olla oma uutes ülesannetes väga hea, rakendada häid ideid ja näha edusamme ja … siis hiilib ligi kasvav pinge ja väsimus määratu arenguruumi tajumisest, suurest vastutusest, pidevast ajaga võidujooksust.

Kogenud õpetaja võimalus on alustavat õpetajat tähele panna. Küllap, meenutades ka oma esimest õpetaja-aastat, on sõbralik suhtumine esmane, mida alustaja vajab. Järgmise sammuna saavad kogenud õpetajad jagada võimalikke lähenemisviise, näpunäiteid ja materjale, arvestades nii iseenda kui ka alustava õpetaja vajadusi ja võimalusi. Tähtis ei ole formaalne mentoriks määramine, vaid valmisolek tajuda uue kolleegi olukorda ning leida sobiv lähenemine, millest kõige rohkem abi võiks olla.

Ärgem loogem olukorda, kus uus tulija jääb „ujuma või uppuma” või uusi jalgrattaid leiutama, kuna paljusid praegusi kogenud õpetajaid omal ajal ei toetatud. Eesmärk ei ole asetada alustavaid õpetajaid n-ö vati sisse, aga koos saame luua olukorra, kus uue tööga alustamise eripäradega arvestatakse ning luuakse arengut toetav keskkond. See on hädavajalik nii õpilaste tõhusa õppimise kui ka õpetajate järelkasvu ja õpetajaameti maine toetamiseks.

Eelkäijate kogemustest õppimine on oluline igas valdkonnas, ent eriti õpetajaametis, millega kujundame õpilaste ja seeläbi ühiskonna tulevikku. Nii peaks iga uus õpetaja saama tulla kooli kui keskkonda, mis minevikust õppides tema arengut järjest tõhusamalt toetab. See ei ole isiklik küsimus, vaid kogu haridusvaldkonna ja õpetajaskonna professionaalsuse küsimus. Aidakem alustavatel õpetajatel kanda edasi tarkust ja kogemust, mis meil on.

Koolijuht loob alustava õpetaja karjääri

Alustava õpetajaga lepingut sõlmides on koolijuht suuresti see, kes loob uue tulija töötingimused. Uus õpetaja astub suurel määral teadmatusse, sest tema on selles olukorras esimest korda. Koolijuht seevastu saab rakendada oma tarkust, mis põhineb varasemal kogemusel, näinud õpetajaid nende karjääri alguses ning mõistes, et alustamine vajab teistmoodi lähenemist ja asjakohast tuge.

Koolijuhil tuleb alustava õpetajaga lepingu sõlmimise etapis pöörata erilist tähelepanu tööülesannete ja neile pühendatava aja läbirääkimistele. Sellele võiksid järgneda kooli ja selle tavade tutvustamine ning oskusliku ja motiveeritud mentori/juhendaja leidmine. Oluline on anda tuge selleks, et alustav õpetaja saaks luua endale võrgustiku nii kogenud kolleegidest kui ka teistest alustavatest õpetajatest. Enese kursis hoidmine uue õpetaja käekäiguga tagab koolijuhile operatiivse reageerimise võimaluse seda, kus seda tarvis on. Koolijuhi kujundada on ka üldine meelsus ja koolikultuur ‒ kuidas õpetajate ja õpilaste pere uusi tulijaid vastu võtab.

Uue töötaja vastuvõtmine on personalipoliitikas omaette tegevussuund. Sellele mõtlemine on oluline kõigis organisatsioonides ning kool ei saa ega tohi olla erand.