31. augustil andis haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi traditsioonilise uue kooliaasta alguse pressikonverentsi, mis toimus seekord Tallinna tööstushariduskeskuse lehtmetalli töökojas.
Minister selgitas, et sellega viitab ministeerium kutsehariduses toimunud edasiminekutele. „Näete, kui puhas ja valge siin on,” ütles ta ajakirjanikele, „metallitööd ei õpita enam õlistes riietes freesides ja treides. Masinate juures on programmeerimine juba olevik ja tulevik nagunii, tõusnud on nii kvalifikatsiooninõuded kui ka palk.”
Minister Ligi toonitas, et kutsekoolis on muutunud ka õpetamise viis. Kui varem õpetasid kutsekoolid noortele ametit ja ettevõtted võtsid neid noori vastu, siis nüüd laieneb üha enam kooli ja ettevõtte koostöö. „Ettevõtted peavad kõigi nelja jalaga olema tööjõu ettevalmistamises sees,” rõhutas minister. Eeskujuks tõi ta ABB-d, kus tehakse kutseharidusega tihedat koostööd, valmistades sel viisil uusi töökäsi ette nii endale kui ka teistele sama valdkonna ettevõtetele.
Uutmoodi õpetamise juurde käib õpipoisiõpe. Minister toonitas, et Eesti kutsekoolide seadmepark on Euroopa tipptasemel. Kuid pole mõeldav, et kutsekoolid jääksidki ostma endale kõige uuemaid seadmeid. Odavam ja õppijalegi kasulikum on õppida ametit ettevõtetes nende kõige uuemate seadmete peal. „Lähiaastatel panustame õpipoisiõppesse üle 13 miljoni euro ning aastaks 2020 plaanime luua kokku kaheksa tuhat õpipoisi õppekohta,” ütles minister. Õpipoisiõpe toimub 2/3 ulatuses tööandja juures ning uuel õppeaastal laieneb see ka kutsekeskhariduse tasemele.
Minister peatus veel laste ja noorte puudulikel liikumisharjumustel. Olukorra parandamiseks töötatakse koostöös Tartu ülikooli liikumislaboriga välja lapsi rohkem liikuma panevaid nutikaid lahendusi ja testitakse neid kümnes koolis üle Eesti. Noorte huvitegevuse laiendamiseks kultuuri, spordi ning loodus- ja täppisteaduste vallas saavad omavalitsused järgmisest aastast lisatoetust kuus miljonit eurot ja alates 2018. aastast igal aastal kokku 15 miljonit eurot.
Olulise teemana rõhutas minister koolivõrgu korrastamist, mis jätkub uuel õppeaastal riigigümnaasiumite avamisega Hiiumaal, Põlvas ja Valgas. „Sellega saab kogu Lõuna-Eesti kaetud riigigümnaasiumitega. Samal ajal panustame põhikooli- ning erivajadusega õpilaste koolivõrgu taristu õpilaste arvu muutusega vastavusse viimisesse,” rääkis minister ning märkis, et koolivõrgu korrastamisega muutuvad paremaks nii koolide õppetingimused kui ka õpetajate palgad.
Vaata ka:
Lisa kommentaar