Meil kõigil on palju lugeda ja nii väga tahaksime teha seda kiiremini. Aga kui hästi me loeme, ega me seda õieti teagi. Ja vaid vähesed on iseseisvalt avastanud, kuidas lugeda kiiresti.

Kiirlugemine on rohkem kui silmade ülelibistamine tekstist. Kiirlugemine on teksti sisu kiire mõistmine. See tähendab, et tekstis toodud teadmised seostatakse omavahel ja ka varasemate teadmistega. Teksti mõistmine tagab selle meeldejätmise ja nii saame uut teavet hiljem kasutada.

Kiirlugemise ühe põhimõtte mõistmiseks meenutame lugemaõppimise käiku. Lasteaias loevad lapsed tähthaaval – veerivad nendest kokku silpe ja sõnu. Algkoolis õpivad lapsed lugema sõnahaaval ja … nii aetakse sageli läbi kogu elu. Lugeda aga tuleks ka sõnarühmade kaupa. Tuleks ületada harjumus vaadata iga sõna ja mõnikord vaadata veel tagasigi loetud sõnadele.

Teksti sisu kehva omandamise põhjus võib olla ka vähene tähelepanu lugemisel. Tähelepanu hajub sageli seetõttu, et lugemisel saab aju vähem informatsiooni, kui ta suudab töödelda, ja aju vabad võimalused tegelevad tekstiväliste mõtetega, mille tõttu tekstist õieti midagi meelde ei jäägi.

Aju vabad ressursid tuleks lugemisel suunata teksti sisu töötlemisele kõrgemal tasandil. Näiteks võtmesõnade leidmisele tekstis, mõttekaardi koostamisele, mälutehnikate rakendamisele jne.

Kiirlugemisprogramm

Gümnaasiumiõpilaste ja üliõpilaste lugemisoskuse arendamiseks koostasime aastal 2001 kiirlugemisprogrammi. Selle loomist toetasid Tiigrihüppe sihtasutus, Avatud Eesti fond ja TÜ õpetajakoolituse projekt. Programmi rakendamiseks toimus hulgaliselt koolitusi õpetajatele.

Kiirlugemisprogrammiga saab lugeja kõigepealt mõõta oma lugemiskiirust. Arvuti annab tekste lugeda, esitab pärast lugemist küsimusi ja hindab vastuste õigsust. Nendel andmetel leiab arvuti lugemiskiiruse ja, korrutades selle läbi õigete vastuste protsendiga, saab arvutada ka teksti omandamiskiiruse. Omandamiskiirus on lugemiskiirusest väiksem, kui õigeid vastuseid on alla 100%.

Kiirlugemisprogrammiga saab harjutada tekstide lugemist sõnarühmade kaupa: arvuti esitab soovitud kiirusega sõnarühmi, mille pikkust saab muuta. Nii saab lugeja harjutada tavalisest kiiremat lugemist ja välistada tagasivaatamise. Arvuti näitab lugejale tema lugemiskiiruse ja omandamiskiiruse igas harjutuses, millest on edaspidi hea näha oma arengut. Lisaks on programmis pilguvälja laiendamise ja tähelepanu koondamise harjutus.

Programmikoolitusel osalenud õpetajatest ilmselt mõned kasutasid seda programmi õpilastega ja vähemalt üks nendest – õpetaja Rummel Viljandist – saatis mulle 2003. aastal ka põhjaliku tagasiside. Tema kümnenda ning üheteistkümnenda klassi õpilased harjutasid programmiga koolis iseseisvalt 17 tundi ja nendel tõusis tekstide sisu omandamiskiirus 72 sõnalt minutis 109-ni.

Kiirlugemiskoolitustel tutvustatakse ka selliseid efektiivse õppimise võtteid, mida harjutustena pole seni õnnestunud programmeerida. Näiteks eelülevaade teksti struktuuri mõistmiseks, sõnade kaasahääldamise mahasurumine teksti lugemisel, mälutehnikad, stressi maandamine jne.

Kiirlugemiskursus

Eelmisel semestril viisin TÜ üliõpilastega läbi kiirlugemiskursuse, mille põhisisu oli harjutamine ülalkirjeldatud programmiga. Üliõpilased jäid kursusega väga rahule, nende omandamiskiirus tõusis 132 sõnalt minutis 166-ni. Samas oli üliõpilaste algne omandamiskiirus väga erinev ja ka mõne üliõpilase mõni harjutus või test ei õnnestunud.

Toodud katsete andmetel võib arvata, et üks tund intensiivset kiirlugemise harjutamist programmiga või muul viisil tõstab teksti sisu omandamiskiirust umbes kahe sõna võrra minutis. See on suur tõus, eriti kui mõelda, et kiirlugemise õppimine on uute harjumuste kujundamine vanade asemele. Kui nii edukalt harjutada 50 tundi, võib loota, et inimese lugemiskiirus tõuseb kaks korda.

Kiirlugemisharjumused kanduvad igapäevasele lugemisele üle teatud määral, aga seda paremini, mida rohkem neid võtteid rakendada, ja korrates ka kiirlugemiskoolituse harjutusi.

Müüt ja tegelikkus

Kiirlugemiskoolitajad pakuvad: üks päev koolitust ja lugemiskiirus tõuseb kaks korda. Makske 150 eurot! Enamik osavõtjaid ei julge pärast tunnistada, et nendel lugemiskiirus ei kahekordistunud, aga kursust teistele soovitama ka ei hakka.

Kiirlugemine on müüt, kui räägitakse, et ühe-kahe õppepäevaga saab lugemiskiirust kaks korda tõsta. Kiirlugemine on müüt, kui jäetakse mulje, et igaüks meist suudab igat teksti lugeda kiirusega 600 sõna minutis või rohkemgi. Lugemiskiirus sõltub ikkagi ka eelteadmistest valdkonnas.

Kiirlugemine on tegelikkus, kui räägitakse, et igaüks meist suudab lugeda ja meelde jätta kiiremini kui seni. Kiirlugemist tasub õppida ja õpetada nii gümnaasiumis kui ka ülikoolis. Paljudes välismaa ülikoolides olevatki sellised kursused. Õppida võib ka kiir­lugemisraamatu järgi, aga igal juhtumil on abiks arvutiprogrammid, mis muudavad õppimise huvitavamaks ja ilmselt ka kiiremaks. Kiirlugemine rikastab meie teadmisi ja vabastab aega muuks tegevuseks.