Metallitöö erialad ja üldained lõimitakse ühtseks tervikuks ning vene õppekeelega rühmad hakkavad neid tervikuid omandama eesti keeles.

Meie venekeelse elanikkonna hulgas on metallitööstuse ja masinaehitusega seotud elukutsed traditsiooniliselt populaarsed. Kutsekooli vene õppekeelega gruppidesse astuvad noored kinnitavad juba esimesel vestlusel, et tulid metallitööd õppima isa eeskujul või venna soovitusel. Ja õppinud on nad rauatööd seni vene keeles. Nüüd ootab ees suur muutus – alates aastast 2020 hakkavad nad õppima seda 60 protsendi ulatuses eesti keeles. Hakkame kasutama eelkõige lõimitud aine- ja keeleõppe (LAK) meetodit. Lõimime metallitöö erialasid üld­ainetega, vene õppekeelega rühmades aga hakatakse neid lõiminguid omandama osaliselt eesti keeles.

Kõige suurem komistuskivi on, et napib lõimitud õppeks vajalikku õppematerjali. Seetõttu saame edeneda ainult väikeste sammude kaupa. Läbi tuleb rääkida õppematerjali teemad, vormistada ülesanded ning praktiliste ja iseseisvate tööde juhendid. See töö aga ongi juba alanud. Mehaanikakooli keele- ja erialaainete õpetajad osalevad Erasmus+ KA2 strateegilise partnerluse projektis, mille eesmärk on töötada kutsete jaoks välja vajalike tekstide kogumik. Oleme koostöös SA Innove ning kutsekoolidega üle Euroopa kirjeldanud kutsete erialakeele vajadused ja rääkinud läbi tundides kasutatavad tüüptekstid. Oktoobri alguses kutsume juurde ka kõik projektis osalevad keele- ja põhiainete õpetajad ning kõik koos arendame oma tüüptekstid lõimitud aine- ja keeleõppe materjalideks.

Metallitööd

Arusaadav, et fookus ei tohi kaduda. Lõimitud keele- ja aineõppes peab lõimingutsenter püsima alati kesksel kohal. Kõik ülejäänu, sealhulgas eesti keele täiendav integreerimine õppeprotsessi, keerleb tsentri ümber.

Võtame näiteks keevitajate õppekava põhiainete mooduli „Poolautomaatkeevitamine ja detailide järeltöötlemine”, mis on lõimitud kunstiainetega. Lõimingutsentrite valikul eriti palju võimalusi ei ole. Praktiliselt sobib ainult üks: „valmistab ja kontrollib detaili/koostu vastavalt tööülesandele”. Seda õpiväljundit tundub päris keeruline kunstiainetega seostada. Kuid võimalusi siiski on.

Näiteks sobib lehtmetallist dekoratiivsete lumehelveste gaaskeevitusega väljalõikamine. Õpilane oskab kasutada seadet, valdab ohutuid töövõtteid, saab aru nii joonisest kui ka tööülesandest – aga lumehelbed ei näe tal ilusad välja. Lõika, palju lõikad, räitsakas prantsatab raskelt põrandale. Ühel arutelul selgus ka põhjus – noored keevitajad jäävad omadega puntrasse, kui on vaja leida detaili või koostu raskuskese. Kunstiainete õpetaja märkas probleemi kohe ja tal oli ka lahendus olemas. Pärast seda jäi õpilastel ainult temaga kokku leppida, millal nad oma lumehelveste jooniseid talle ette näitavad. Pärast jooniste korrigeerimist tulid juba niisugused lumehelbed, mida sobib jõulukuuse külge riputada.

Matemaatika

Matemaatika lõimimine metallitöö erialadega tundub pealtnäha lihtsam – iga gümnaasiumitaseme noor oskab ju arvutada pindala, ruumala ning materjalide kogust. Mis seal muud kui arvutama. Aga stopp! Me plaanime läbi viia siiski lõimitud tunde, kus lõimuvad üheks tervikuks metallieriala, matemaatika ja eesti keeles õppimine. Vene kodukeelega õpilasele on see kolmekordne koormus ja siin tuleb vaadata, et liiale ei mindaks.

Teiseks selgus ühel üld- ja põhiainete õpetajate arutelul, et osa metallitöö teemadest on vaid näiliselt matemaatikaga lõimitavad. Näiteks lõiketerade teemal rääkimine eeldab metallide lõike- ja painutusteooria põhjalikku tundmist, et tavalisel matemaatikaõpetajal on lõiketerade teemast vene õpilastele raske rääkida mitte ainult eesti vaid ka vene keeles.

Vahel tuleb ette, et vene õpilased ei täida eestikeelseid juhendeid täpselt. Nad saavad aru ja teavad, mis on romb, ruut ja ristkülik, aga kui peavad lehtmetallist välja lõikama neli ristkülikut, siis lõikab enamik õhinal välja ainult kolm, vastates pärimise peale muretult, et rohkemaks ei jätkunud materjali. Järeldus on, et ülesanded, mida tahetakse lõimitud tundides harjutada, tuleb õpilaste lõikeplaanidesse väga selgelt ja üheselt mõistetavalt kirja panna.

Tegelikult on metallierialadega lõimitud matemaatikatundides suhteliselt mugav eesti keelt kasutada, sest matemaatika sõnavara on lihtne ja pealegi grammatikavaba.

Eesti keel ja kirjandus

Eesti keele ja kirjanduse tunnid pakuvad suurepäraseid võimalusi õppida tootmises kasutatavaid tekste. Näiteks on kõigis metallivaldkonna õppekavades õpiväljund „mõistab ning rakendab töökaitse ja keskkonnaohutuse nõudeid tööprotsessis”. Arusaadavalt ei ole tööohutuse eeskiri kirjanduslik tekst. Pealegi on sellised tekstid kohati üsna raskesti loetavad. Kuid paljud eeskirjad on vene õpilastele erialatundides vene keeles juba loetud ja tuttavad. Järelikult saab vastavates lõimitud tundides keskenduda kontekstile ja loetud teksti mõistmisega seotud tegevustele ning ülesannetele.

Teenindus

Siiski on veel mõned põhimõttelised küsimused lahtised. Näiteks on üsna juurdunud arusaamine, et erialase eesti keele oskamine tähendab erialasõnavara valdamist pluss keeletaset B2. Kuid erialasõnavara on väga erinev. Metallilõikepinkidel töötaja ei suhtle klientidega, küll aga on tal vaja orienteeruda talle usaldatud metallilõikepingi kasutusjuhendis. Järelikult peab tema erialakeele õpe olema ehitatud üles tekstidele. Kui tal on eesti erialakeele kontakttunde vähe, võibki ta keskenduda ainult erialatekstide lugemisele, suulise suhtlemise võib edasi lükata.

Klientide teenindamisega seotud erialade puhul on aga vastupidi: klientidega otse suhtlemine on vältimatu. Neid erialasid eesti keeles õppides tuleb panna rõhku just eesti keeles suhtlemisele ja kirjalikule eneseväljendusele.

Kokkuvõttes: nii nagu lõimitud aine- ja keeleõppes tervikuna, nii on ka metallierialade puhul peamine probleem puuduv õppematerjal, kuid seda on asutud valmistama. Seda eriti vene õppekeelega rühmades, kuivõrd aeg ei oota ja aasta 2020 jõuab kätte kiiremini, kui praegu tundub.