Saksa sõpruskooli Anna-Freud-Schule eeskujul on ka Tartu Herbert Masingu kool hakanud käitumis-, tundeelu- ning psüühikahäiretega laste õpetamisel panema senisest suuremat rõhku muusikaõpetusele ja musitseerimisele.

Eelmisel nädalal olidki Anna-Freud-Schule õpilased ja õpetajad Tartus ning õppisid ühises muusikaprojektis mängima nelja muusikapala, mis tulid reedel, 7. oktoobril õpetajate päeva kontserdil esiettekandele. Õpilased laulsid koos kooris ja tegid ühiselt ka bändi. Projekti on kaasatud veel üks erikool – Soome Tölö kool.

„Muusikal on meie koolis tähtis roll,” rääkis Anna-Freud-Schule tugiõpetaja Barbara Roeder. „Aga muusikaõpetus käib meil teistmoodi. Lapsed tulevad tundi, istuvad pillide taha, saavad õpetajalt juhiseid, harjutavad ise ja mängivad koos.”

Väga palju musitseeritakse Saksa koolis ansamblis. Muusikaõpetust on 2–3 tundi nädalas – see soodustab lõdvestumist. Igal aastal teevad õpilased ja õpetajad ühiselt muusikali.

Roeder on näinud imet, mida võib teha muusika. Paari aasta eest hakkasid autistlikud poisid, kes ei rääkinud, musitseerides laulma ja ka rääkima.

„Arendasime ise välja uue instrumendi,” lausus Roeder. „See näeb välja nagu seen. Selle seene sees on sensorid ja kui õpilane seda puudutab, kõlavad helid. Eriti hästi mõjub see raske puudega õpilastele.”

Kaunitel kunstidel on Anna-Freud-Schules üldse tähtis roll, koolis töötab õpilastega ka profitantsija.

LVR Anna-Freud-Schule (LVR – Landschaftsverband Rheinland; Reinimaa maastikuühing) loodi 40 aasta eest. Seal õpivad sarnaste diagnoosidega lapsed nagu Masingu koolis, aga paljudel on ka kehaline puue. Koolis õpivad lapsed alates viiendast klassist ja saavad jätkata gümnaasiumis.

„Saksamaal on puudega inimestel raske tavalises õppetöös osaleda,” lausus Roeder. Anna Freudi koole on kaks: Berliinis ja Kölnis. Klassid on väikesed, 6–13 õpilasega, vanemas astmes 20–25. Gümnaasiumiosas õpivad puudega õpilased koos tavaõpilastega. Kelle elukoht on koolist kaugel, elab internaadis.

Enam pole eriline

„Meie maja on suurem ja meil on rohkem ratastoolis lapsi, aga muu on sama,” märkis Roeder. „Saksamaalgi on suund kaasavale haridusele. On õpilasi, kes on selleks võimelised, ja neid, kes pole. Viimati nimetatud tulevad meie kooli. Mõnigi tuleb 7. klassi ja ütleb: lõpuks ometi pole ma enam eriline!”

Kooli rahastab riik. Õpilased maksavad 65 eurot õpikute ja õppematerjalide eest, samuti toiduraha. „Kool ei tule riigi antud rahaga välja, aga meil on palju toetajaid. Kaks klassi said Apple’ilt iPadid,” kõneles Roeder.

Klassis on aineõpetajale lisaks tugiõpetaja. Koolis töötavad logopeedid, ravivõimlemise juhendaja, ergonoomikaspetsialist, psühholoog. 300 lapse kohta on 125 töötajat nagu Masingu kooliski.

„Meie õpilasi proovib ka kõrgkoolidesse sisse saada, aga mitte kõik ei saa sellega hakkama,” lausus Roeder. „Kaheksandas klassis õpitakse tööintervjuuks valmistumist: kuidas avaldust kirjutada, töövestlusel käia. Mõned saavadki töökoha. Meil on kahju neist, kes pole saanud õppima ega tööle. Rohkem on siiski neid, kes saavad hilisemas elus hakkama.”

Sarnaselt Eestiga kasvab ka Saksamaal autismispektri häiretega, vaimupuudega ja aktiivsus-tähelepanuhäirega laste hulk. Anna-Freud-Schules õpib ka vähihaigeid ja õnnetuse tagajärjel invaliidistunuid.

Tartu Masingu kooli direktori Tiina Kallavusel on hea meel, et Saksa sõpruskooliga saab arutada HEV-laste arenemise, kasvamise ja õpetamise küsimusi.

„Meid on pandud arvama, nagu mujal maailmas polekski enam erikoole ja kõik lapsed on tavakoolides. Oli tore leid, et keset Kölni linna leidub kool, mis on Masingu omaga nii sarnane,” lausus Kallavus. „Ka seal õpivad noored, kes vajavad tavalisest individuaalsemat lähenemist, alternatiivsemaid meetodeid. Ka neil on rehabilitatsioonitegevused õppimise kõrval tähtsad. Pannakse rõhku tervisele ja taastumisele.”

Õpetajad on käinud vastastikku külas ja näinud, et valmis vahendeid nende laste õpetamiseks pole kuskil. Iga õpetaja loob õpiprotsessi vastavalt klassiruumi tegevustele, spetsialistid on abiks.

„Meid ühendab sõnadeta keel – muusika,” ütles Kallavus. „Oleme oma koolis muusikaõpetuse ümber kujundanud ja paneme rõhku musitseerimisele. Saksamaal nägime, et iga laps valdab pille, tahame sellest sügisest samamoodi teha. Rahvusvaheline kogemus rikastab.”