Riigikogus läbis neljapäevasel istungil esimese lugemise põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõu, millega soovitakse parandada koolide tugispetsialistide rahastamist.

Keskerakonna fraktsiooni algatatud põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu näeb ette eraldada valdadele ja linnadele igal aastal riigieelarveline toetus, mis kataks haridusele tehtavatele kulutustele lisaks ka tugispetsialistide tööjõukulud.

Eelnõu tutvustanud Mailis Repsi hinnangul on viimased kolm aastat olnud tugispetsialistide rahastamine suur tüliõun ning ministrite vahetumisega on muutunud ka tugispetsialistide rahastamise kord. „Kui veel eelmisel aastal tohtis kooli tugispetsialistide tööd rahastada omavalitsustele eraldatud investeeringukomponendist, siis selle aasta algusest ka see võimalus kadus. Nüüd aga on tugispetsialistide palgatõus võimalik vaid juhul, kui direktorite, õppealajuhatajate palgafondist või õpikute, töövihikute vahenditest midagi üle jääb,” ütles Reps.

Reps selgitas, et õpetajatel ja koolijuhtidel puuduvad spetsiifilised oskused raskemate hariduslike erivajadustega tegelemiseks. „Lisaks seisavad koolid tihtilugu silmitsi nii rahalise kui inimressursi nappusega, mistõttu ei ole eriklasside moodustamiseks piisavalt vahendeid. Logopeedid, eripedagoogid, psühholoogid ning sotsiaalpedagoogid on hariduslike erivajadustega laste õpetamiseks hädavajalikud,” ütles Reps.

Repsi sõnul on Eestis hariduslike erivajadustega lapsi üle 23 000 ja nad moodustavad ligi 17 protsenti üldhariduskoolide õpilaste koguarvust.

Kultuurikomisjoni esimees Laine Randjärv sõnul avaldasid kultuurikomisjoni liikmed eelnõu arutelul arvamust, et lisaks klassiõpetaja väljaõppele on väga oluline toetada tugispetsialiste rahalises mõttes.

Randjärv märkis, et Vabariigi Valitsus ei toetanud eelnõu oma 16. juuni istungil. Selle põhjenduseks tõi haridus- ja teadusministeeriumi esindaja komisjoni istungil, et tugispetsialistide tööjõukulude katmine on koolipidaja ülesanne. Samuti on riik viimastel aastatel võtnud eri haridusvaldkonna õigusaktide muudatustega kohalikelt omavalitsusüksustelt erinevaid kohustusi, mis on aidanud vähendada nende kulusid. Lisaks pakub riik sihtasutuse Innove abil 2014. aastast igas maakonnas põhikoolidele ja gümnaasiumidele võimalust tellida Rajaleidja keskustest tugispetsialistide teenust.