Võib juhtuda, et tudengivarjul tuleb astuda varjust välja ja asuda ise tegutsema: üks sai näiteks kaasa elada päris operatsioonile, teine pidi tegema tunnikontrolli, kolmas õppis mikroskoopi kasutama ja neljas kukkus elus esimest korda palatis patsiendi haiguslugu kirjeldades kokku.

Olla kellegi vari tähendab tavaliselt olla vaikselt tagaplaanil, kuulata ja jälgida pimedamalt alalt seda, mis toimub valguses.

Olla tudengivari tähendab aga hoopis midagi muud. Võib juhtuda, et tudengivarjul tuleb teha häält ja astuda varjust välja. Nii tuli näiteks teatrikunsti tudengivarjul laenata tudengilt kontsaga kingad, sest need olid lavalise liikumise tunnis kohustuslikud. Arstiteaduse tudengivari pidi aga teise kursuse materjalist kiiresti aru saama, sest õppejõud küsis teda pidevalt.

Töövarjust tudengivarjuks

Tudengivarjuks minemisel peab olema põhjus. Olgu selleks siis soov saada kinnitust oma erialavalikule, kogeda üliõpilaselu või lihtsalt väljuda argipäeva koolirutiinist. Kevadel Tartu ülikooli haridusteaduste instituudi klassiõpetaja eriala kolmanda kursuse tudengil Egert Merelaidil varjuks käinud Hanna Kristin Kiiver ei olnud tudengivarjuks minnes oma erialavalikus veel kindel. Sõelal olid lisaks õpetaja erialale veel sotsiaaltöö, psühholoogia ja eripedagoogika.

Päris tundmatusse vette Hanna Kristin õpetajatudengit varjutama minnes siiski ei hüpanud. Juba neljanda klassi tüdrukuna käis ta koolivaheaegadel oma klassiõpetajast vanaema töövarjuks. „Põnev oli koos vanaemaga vihikuid parandada,” ütles Hanna Kristin ega pea palju nuputama, kust ta õpetajapisiku külge sai.

Tudengivarju päeva nimetab Hanna Kristin toredaks, põnevaks ja kasulikuks. Näiteks sai eesti keele loengus üle korratud välted ja see kulus lõpueksamiteks valmistudes marjaks ära. Omaette huvitav oli ka füüsika praktikum. Nii tudengi, kelle varjuks ta oli, kui ka teiste üliõpilaste ja õppejõudude kohta jagub Hanna Kristinil vaid kiidusõnu: „Positiivselt meelestatud, toetavad ja innustavad inimesed.”

Otsuse klassiõpetajaks õppida langetas Hanna Kristin tudengivarju päeva järel üsna lihtsalt ja alates sügisest ta seda eriala Tartu ülikoolis ka õpib. Kui uurisin, kas poolteist kuud ülikooliõpinguid on tema mõtetes midagi muutnud, siis ütles Hanna Kristin, et õpetajaks tahab ta saada igal juhul, küsimus on ainult selles, millises kooliastmes. Vastuse leidmiseks on aega ja võimalusi veel küll.

Võta päevast maksimum

Egertil, kelle vari Hanna Kristin oli, on tudengivarjudega juba mitmeid kogemusi. Tudengivarje on olnud tal viis. „Hea, kui gümnasist näeb, millised need ülikooli loengud on. Ma ise seda omal ajal kahjuks ei näinud, ei teadnud sellisest võimalusest,” toob Egert välja põhjuse, miks ta oli valmis tudengivarju võtma, ja lisab, et kaotada pole ju midagi.

Üks päev on küll lühike, aga kui on soovi, võib ju tulla ka teine ja kolmaski kord ning käia eri eriala tudengitele varjuks.

Aktiivse üliõpilasena on Egert avaldanud ühel korral ise soovi saada endale tudengivari, ülejäänud varjud on ta saanud koolides ja messidel õppekavu tutvustamas käies. „Eks see uudishimu ole, mis neid ülikooli toob, tahavad teada, kas valik on õige,” arvas Egert.

Kui huviline on olemas, vaadatakse koos üle tunniplaan ja otsitakse välja põnevaim päev. Just õige päeva valimist peab Egert väga oluliseks. See peaks sisaldama võimalikult palju erinevaid ja huvitavaid loenguid, seminare ning praktikume. Tudeng, kes tahab varju võtta, peaks olema valmis ise hästi palju infot jagama, sest tudengivari ei oska sageli paljut ise küsidagi.

Küsida võiks aga tudengivari hästi palju. „Lihtsalt niisama istuda ja vaadata võib loengus muidugi ka, aga tunduvalt mõistlikum on võtta päevast maksimum,” annab Egert nõu.

Õppejõude saab Egert ainult tunnustada, nad on tudengivarjude suhtes olnud väga vastutulelikud, mõistvad ja hoolivad. Jagavad varjudele töölehti, kaasavad vestlustesse ja uurivad gümnaasiumielu kohta. Varjud saavad võimaluse võtta tudengielust täielikult osa ja Egerti hinnangul on nad selle ka ära kasutanud.

Kaks Egerti endist tudengivarju on juba rebased ja selle üle on Egertil ainult hea meel.  

Kogemus, mis hämmastab

Tartu ülikooli turundusspetsialist Karin Kustavus on teinud eelmise õppeaasta tudengivarjude tagasisidest kokkuvõtte. Seda lugedes võib sealt leida nii mõndagi huvitavat.

Üks tudengivari sai näiteks kaasa elada päris operatsioonile, teine pidi tegema tunnikontrolli, mis ei läinudki metsa (õppejõud kinnitas, et eeldused õpinguteks on täiesti olemas), kolmas õppis mikroskoopi kasutama ja neljas kukkus elus esimest korda palatis patsiendi haiguslugu kirjeldades kokku.

Tudengivarju projektiga jäid rahule ka tudengid ise. Kustavus tõi välja mõned mõtted, mis temani jõudsid: „Palun tudengivarjul olla julge ja teada anda, mida ta ootab või kindlasti soovib teha, sest võimalusel ma selle ka ära korraldan,” lubas üks. Teine tunnistas, et tudengivari oli ühes praktikumis ülesannete täitmisel palju asjalikum kui ta ise ja kolmanda päeva tegi veelgi ilusamaks tudengivarju päeva lõpus öeldud lause: „Minu valikud said selgeks just tänu sellele projektile.”

Aga mida mõtlevad tudengivarju projektist tänased gümnasistid, kes asuvad kõrgkooli õppima lähiajal? 36 praeguse gümnasisti vastustest selgus, et pisut üle poole vastanutest on tudengivarju projektist kuulnud. Infot on saadud internetist, koolist või sõprade käest.

Küsimusele, kas sooviksid tudengivarjuks minna, vastas eitavalt 30% vastanutest, ülejäänud on varjutamiseks valmis. Huvipakkuvate erialade valik on lai, alates matemaatilisest statistikast, arhitektuurist, õpetajaõppest, lõpetades psühholoogia, sotsiaaltöö ning kinokunstiga.

Tudengivarjuna soovitakse kogeda eelkõige igapäevast tudengielu: kuidas loengud toimuvad, kas need on keerulised või lihtsad, mida tehakse seminarides ja praktikumides. Tahetakse saada kinnitust oma erialavalikule ning kogeda seda, mis tõsiselt hämmastaks ja huvi pakuks.

Gümnasistidele tuleb anda võimalus kogeda üliõpilaselu enne selle saabumist. Siis on noorel lihtsam valida oma tee ja ülikoolil kindlam tunne, et saab teadlikuma ja motiveerituma tudengi − sellise, kellel on juba esimeses lavalise liikumise tunnis kontsaga kingad kaasas, sellise, kes julgeb astuda ka varjust välja.

TÜ tudengivarjud arvudes:
populaarseimad õppekavad on arstiteadus ja psühholoogia

Tartu ülikooli turundusspetsialisti Karin Kustavuse sõnul on tudengivarjuks tulemine iga aastaga populaarsem. Eelmisel õppeaastal laekus üle 950 avalduse, mis on 25% rohkem kui aasta varem. Projekti oli kaasatud enam kui 300 vabatahtlikku tudengit, kes hea meelega tutvustasid õpilastele Tartu ülikooli oma eriala ja kogemuse kaudu.

Kõige rohkem sooviti varjuks asuda sotsiaal- ja haridusteaduskonna ning arstiteaduskonna tudengitele. Populaarseimad õppekavad olid arstiteadus ja psühholoogia. Tudengivarjuks käinud õpilaste tagasiside on olnud väga kiitev. Hea on näha, et see päev on aidanud noortel teha teadlikum valik ning leida paljude võimaluste hulgast see õige.