Eesti õpilasesinduste liidu eestvedamisel on kolmel järjestikusel aastal toimunud algklasside koolikottide kaalumise kampaania. Kampaania eesmärk on näidata, et algklassiõpilaste koolikotid on seadusest tulenevatest piiridest tükk maad raskemad. 1.–3. klassis võivad õppetööks vajaminevate asjadega täidetud ranitsad kaaluda kuni 3 kilogrammi, 4.–6. klassis on lubatud kaaluks 3,5 kilogrammi.

Kui 2014. ja 2015. aasta tulemusi võrreldes võis märgata muutust paremuse poole, siis 2016. aasta tulemusi vaadates pole suuri muutusi toimunud. Üks võimalik lahendus võiks olla kokkulepped aineõpetajatega, et õpilane kannaks õppevahendeid kodust kooli ja koolist koju vajaduspõhiselt. Hea oleks, kui klassiruumis oleks õpilastel riiul, kus neil oleks võimalik oma õpikuid või töövihikuid hoida. Oluline on ka lapsevanemate tähelepanu, et laps ei kannaks endaga koolis ebavajalikku kaasas.  Teine lahendus oleks sobilik tunniplaan, mis reguleeriks koolipäeva selliselt, et igaks ainetunniks ei oleks vaja võtta kaasa eri aine õppevahendeid, vaid kahe ainetunni jooksul õpitaks ühte õppeainet. Kolmas lahendus oleks korraldada õppetöö interaktiivsete vahenditega, tehes rühmatöid, simulatsioone või kasutades muid õppemeetodeid, milleks ei pea ilmtingimata midagi kaasa võtma.

2014. aastal kaalus algklassiõpilase koolikott keskmiselt 3,6 kilogrammi ning 65% kaalutud ranitsatest ületas lubatud raskuse. 2015. aastal kaalus keskmine koolikott 3,5 kilogrammi ja 60% kottidest ületas lubatud raskuse.

2016. aastal kaaluti kokku 1621 ranitsat, millest 60,3% kaalus rohkem, kui seaduses kirjas. Selle aasta keskmise koolikoti raskus oli 3,56 kilogrammi. Õppematerjalide keskmine kaal oli 2,7 kilogrammi ning tühjal kotil kuni poolteist kilo.

„Olukord ei ole endiselt kiita. Küll aga on rõõmustav, et ühendust võtsid paljud lapsevanemad, keda teema puudutas ja kes ise ranitsate kaalumist koolides läbi viisid. Lisaks võtsid õpilasliiduga ühendust ka sellel aastal kampaaniast välja jäänud koolid. Need, kes soovi avaldasid, on kindlasti järgmise aasta kampaania koolide nimekirjas. Järgmistel kohtumistel haridus- ja teadusministeeriumiga plaanime välja tuua kolme aasta ranitsate kaalumiste tulemused ning otsida probleemile lahendusi, kaasates eri osapooli ja huvigruppe. Oluline on nii õpetajate, lastevanemate, kirjastajate kui ka ministeeriumi ja paljude teiste koostöö, avatud mõtlemine ning valmisolek probleemi lahendada,” võtab selleaastase kampaania kokku õpilasliidu avaliku poliitika juht Dauri Paškovski.