Käes on jõulukuu, mil rohkem kui ühelgi teisel ajal aastas mõeldakse heategevusele. Head saab teha mitut moodi ning hea tunde saavad sellest nii abivajajad kui ka abistajad.

Rae vallas Peetri külas asuv Aruheina lasteaed korraldas 14. ja 15. novembril koostöös Tallinna toidupangaga toidukogumispäevad. Mõte tuli õpetaja assistendina töötaval Kristel Liivingul täienduskoolitusel. Et koolituse lõpuks tuli teha lõputöö, otsustas ta selle siduda toidupangaga. „Iga kord, kui toidupank on teinud kauplustes toidukogumispäevi, olen midagi annetanud ning mõtlesin, et toidupanga tegemistest tuleks rääkida ka lasteaias,” sõnab Kristel Liiving, kes näeb iga päev, et osa lapsi on toidu suhtes valivad ega taha üht ega teist sööki maitsta. „Tahtsin, et nad teaksid – kõik lapsed ei saagi iga päev süüa.”

Helded annetajad

Direktor Kaia Randlaine ja õppealajuhataja Vika Vesiaid olid mõttega kohe päri. „Arutasime seda ka lapsevanemate ja hoolekoguga, kes kiitsid ettevõtmise heaks, ning panime välja kuulutuse, et Aruheina lasteaias on kahel päeval toidupanga punased kastid, kuhu saab puudustkannatavate perede abistamiseks toiduaineid tuua,” räägib direktor. Tema sõnul tulid ettevõtmisega kaasa nii kõigi üheksa rühma lapsevanemad kui ka lasteaia töötajad. Abistajaid oli kogu Peetri külast, annetusi tõid ka inimesed, kelle lapsed lasteaias ei käigi. Õppealajuhataja lisab, et toitu toodi nii palju, et kastidest jäi väheks. „Me ei pannud kirja, kes kui palju ja mida tõi, aga kõik olid väga head ja vajalikud asjad, oli näha, et inimesed olid spetsiaalselt poes käinud ja kaupa valinud. Mõned lapsevanemad tulid veel viimasel hetkel uksest sisse sõnadega „oh, kui hea, et jõudsime!”. Oli näha, et kõik tundsid aitamisest rõõmu, ja loodame, et sellised annetuspäevad saavad meie lasteaias traditsiooniks.”

Pakid abivajajatele

Päev varem käis lasteaias toidupanga tegevusest ja säästmise vajalikkusest rääkimas Tallinna toidupanga kommunikatsioonijuht Marie Kanarik, kes ühtlasi soovitas, milliseid toiduaineid tuua. Eelistatud oli kõik, mis säilib: kuiv­ained, pudruhelbed, makaronid, purgisupid, liha- ja kalakonservid, moosid, hoidised, mahlad, õlid, pannkoogi- ja muffinijahud, suhkur, tee, kohv, pähklid, rosinad ning lähenevatele pühadele mõeldes ka kommid, küpsised ja piparkoogid.

Kui toidupank hiljem toiduained üle kaalus, selgus, et Aruheina lasteaias oli kogutud 220 kg toitu, mis on ühe lasteaia kohta märkimisväärselt suur kogus.

Marie Kanarik räägib, et kohtumisel küsisid lapsed temalt, mis annetatud toidust edasi saab. „Selgitasin neile, et kõik kogutud toiduained viiakse Tallinna toidupanga ühte suurde lattu, kus neist komplekteeritakse abi vajavate perede jaoks pakid, mida jagatakse kord nädalas, vajadusel ka sagedamini. Üritame igasse pakki panna mitut sorti tooteid: kuivaineid, konserve, võimalusel juur- ja puuvilju ning kindlasti ka leiba-saia, mida jääb poodides alati üle. Kastid saadetakse linnaosadesse, kust nad sotsiaaltöötajate vahendusel abivajajateni jõuavad. Teine võimalus on, et inimesed tulevad neile ise lattu järele. Igas toidupangas on toidu kogumise ja jagamise süsteem veidi isemoodi. Meie prioriteet on puudustkannatavad lasterikkad pered, väikeste lastega pered ja üksikvanemad.”

Tublid vabatahtlikud

Peamised toidupangale annetajad on suured kaupluste ketid, samuti väiksemad poed, toiduainete tootjad ja maaletoojad, põllumehed, toidukohad, pagaritöökojad jpt, kellega tehakse igapäevaselt koostööd. Toitlustusasutustelt võetakse vastu ka kiiresti riknevat toitu, mis läheb heategevusorganisatsioonidele – supiköökidele, varjupaikadele, sotsiaalmajadele, lastega tegelevatele tugi- ja rehabilitatsioonikeskustele, kokku rohkem kui 30 MTÜ-le ja heategevusorganisatsioonile Tallinnas ja Harjumaal. Tallinna toidupangal on üks suurem ja üks väiksem kaubik ning täpselt paigas logistikaring, kuhu ja mis kell ühte või teise kohta toidule järele jõutakse. Igal nädalal käib laos abiks 15–30 vabatahtlikku, kes aitavad toitu transportida, kontrollida, pakkida ja jaotada. Kui 2010. aastal loodud Eesti toidupank alustas tegevust Tallinnas, jagades toiduabi Põhja-Tallinna ja Lasnamäe vaesuses elavatele peredele, siis nüüdseks tegutseb see 14 linnas. Heategevusorganisatsioonil on Eesti peale kokku vaid mõned palgalised töötajad, enamik inimesi töötab vabatahtlikult.

Miljon kilo toitu

Seda, kui palju toitu päevas keskmiselt kogutakse, on Marie Kanariku sõnul raske välja tuua, sest annetatud toidu kogus on igal nädalal erinev, küll aga kinnitab ta, et see on iga aastaga suurenenud. „Kokku kogus toidupank 2016. aastal üle miljoni kilogrammi toitu. „Sellest hoolimata jõuame vaid väga väikese osani abivajajaist. Statistika järgi elab Eestis 80 000 inimest absoluutses vaesuses, lisaks suhtelises vaesuses elavad pered, kes samuti ei saa endale iga päev täisväärtuslikku toitu lubada. Jõuame nädalas 9000–9500 inimeseni, aga neid, kes abi vajavad, on mitu korda rohkem.”

Eestlased on üsna helded annetajad, tõdeb Marie Kanarik, kelle sõnul helistatakse toidupanga annetusnumbril ning tehakse rahaülekandeid „Ma armastan aidata” keskkonnas toidupanga kontole. Kauplustel tema hinnangul arenemisruumi veel on. „Kuigi pole ühtki seadust, mis keelaks annetada, tundub vahel, et kauplusel on lihtsam toit ära visata, kui seda abivajajaile kinkida või siis pole kõik sellest võimalusest veel teadlikud.”

Kampaania „Tarbi toitu targalt” ajal toodi välja, et kui Euroopas kokku visatakse igal aastal ära 90 miljonit tonni toitu, siis Eestis on toidujäätmete hulk aastas 70 000 tonni. Ometi saaks ja peaks nii suurt toiduraiskamist vältima.

Tarbida säästlikult

„Meie tööl ongi kaks poolt: üks pool on jagada abivajajaile toitu, teine vähendada toidu raiskamist,” selgitab Marie Kanarik. „Meie ise nimetame seda toidu päästmiseks. Toiduained, millel on märge „parim enne”, läheksid muidu hävitamisele, ehkki on söögiks täiesti kõlblikud. Sellest teeme kogu aeg teavitustööd. Ka Aruheina lasteaia lapsed teadsid väga hästi, et säästlik tarbimine tähendabki seda, et toitu tuleb varuda just nii palju, kui jaksad ära süüa.”

9. ja 10. detsembril toimuvad üle-eestilised toidukogumispäevad, kus kõik soovijad saavad aidata. Viie kaupluseketi – Selveri, Rimi, Prisma, Comarketi, Maksimarketi, lisaks Stockmanni ja esmakordselt liitunud Maxima – suuremates kauplustes on mõlemal päeval kohal toidupanga punastes põlledes vabatahtlikud ja väljas kogumiskastid ning kutsume inimesi üles toiduaineid annetama.”

Jõululaadad ja jõulupeod

Jõulude ajal toimub lasteaedades muidki heategevuslikke ettevõtmisi. Näiteks korraldavad pea kõik lasteaiad jõululaatu, millega kogutakse lasteaiale raha. Ka Aruheina lasteaias peetakse jõulude ajal laata. Kõigi rühmade lapsevanemad toovad müüki küpsetisi ja enda tehtud esemeid ning nende müügist saadud tulu läheb rühmale, kes saab selle eest vajalikku soetada.

Aasta oodatuimad sündmused on mõistagi jõulupeod, mis Aruheina lasteaias toimuvad tänavu 14. ja 15. detsembril. Direktor Kaia Randlaine räägib, et sel aastal on korraldatud nii, et jõuluvana elabki kaks päeva lasteaias. Avatud on töötoad, kus lapsed saavad meisterdada ning kõik üheksa rühma – Lustakad Liblikad, Vallatud Rohutirtsud, Tegusad Mesilinnud, Usinad Sipelgad, Õnneämblikud, Lipsutriinud, Väledad Sajajalgsed, Kiired Kiilid ja Aruheina Põrnikad – käivad kordamööda jõuluvana juures, laulavad ja loevad talle salme ning saavad kätte kingipakid.

Külaskäigud hooldekodusse

Raplamaal asuva Kaiu Triinutare lasteaia lapsed peavad pühadeajal meeles oma alevi hooldekodu eakaid elanikke. Viimati käidi hooldekogus külas oktoobris vanavanemate päeva puhul ning kavas on minna ka jõulude ajal. Kingiks viivad lapsed vanadele omatehtud kaarte ja enda meisterdatud jõuluehteid ning esinevad muusikatunnis selgeks õpitud kavaga. Lasteaia direktor Marika Troost räägib, et hooldekodus käimise tava on lasteaial olnud pikka aega, ning ta teab, et lapsed on sinna väga oodatud. „Käime seal kolm-neli korda aastas ja hooldekogu juhataja on öelnud, et kõigist külalistest kõige oodatumad ongi meie lasteaia lapsed. Ka lastele meeldib seal käia, sest nad saavad iga kord kingituseks komme, küpsiseid, mandariine. Oleme ka nii teinud, et pärast esinemist laulavad lapsed ja vanad koos laule, mida kõik oskavad või mängivad ühiselt mõne mängu. Vahel ei olegi meil muud kingitust kaasas kui laste soojad kallistused, aga usun, et sellestki on palju rõõmu.”

Külalisi käib ka lasteaias. Direktor räägib, et tore koostöö on Triinutare lasteaial Kaiu põhikooliga. „Eelmisel aastal tegid koolipoisid lasteaialaste toolid ilusaks – värvisid ja kaunistasid kujunditega. Sel aastal tulevad tüdrukud lasteaia seinale pilti joonistama. Nõnda aitab kool lasteaeda. Ka lasteaia jõulupidu toimub sel aastal koolimaja saalis. Varasematel aastatel on igal rühmal olnud pidu eraldi, aga sel aastal otsustasime teha ühise peo, kuhu on oodatud kõigi kolme rühma lapsed ja nende pered. Oleme jõulupidu pidanud ka õues, mis oli väga elamusterohke. Lapsed käisid taskulampidega ringi ning otsisid päkapikke ja jõuluvana. Lõpuks tuli õuele lausa kolm jõuluvana, igale rühmale oma.”