Tiina Vapper.

Millest sõltub koolirõõm?

Tiina Vapper.
3 minutit
86 vaatamist
Tiina Vapper

Aasta lõpp tõi koolirahva jaoks rõõmustava uudise. Detsembri alguses avalikustati järjekordse PISA testi tulemused, kust selgus, et Eesti 15-aastaste õpilaste haridustulemused on 72 riigi seas lugemis- ja arvutamisoskuses ning loodusteaduste tundmises Euroopas esikolmikus ning maailmas ühed parimatest. Õpetajatel on põhjust hea töö üle uhkust tunda. Küll aga saabus pärast uudise teatavaks saamist kriitiline vastukaja õpilastelt endilt.

PISA tulemused annavad küll ülevaate õpetusmeetodite tulemuslikkusest, kuid koolide taseme või headuse hindamiseks pole see infoallikas piisav. Hariduse hindamine peaks olema suunatud senisest rohkem kvalitatiivsete näitajatele,” kirjutab õpilasesinduste liidu esimees Andreanne Kallas toimetustele saadetud pressiteates. Õpilas­esinduse hinnangul tõlgendatakse tulemusi liiga kitsalt ja ühekülgselt, mis muudab õppimise veelgi rohkem tulemustele orienteerituks. Hoopis vähem pööratakse tähelepanu sellele, kuidas õpilane end koolikeskkonnas tunneb.

Tõepoolest, Eesti õpilaste koolirõõm on Euroopas madalamaid. Koolist väljalangus on suur ning psüühikahäiretega noori üha rohkem. Kuidas õpilaste koolist võõrandumist vähendada ja koolirõõmu suurendada?

Ehkki koolirõõm ei saa olla eesmärk omaette, on see siiski tähtsam, kui arvatakse. Küllap on meil kõigil tutvusringkonnas lapsi, kellel ühel või teisel põhjusel koolirõõm kaduma läinud ja tekkinud vastumeelsus koolis käimise suhtes. Halvad hinded, aga ka konfliktsed suhted kaaslaste ja õpetajatega on pannud neid õpingutele käega lööma või on nad pidanud kooli soovil lahkuma. Nende seas on andekaid ja võimekaid lapsi, kes on teises koolis end uuesti leidnud. Nii mõnestki neist on saanud kultuuri­inimene, sportlane, ettevõtja, kelle üle kool võib uhkust tunda.

Eestis on õnneks palju koole, kus on suudetud need kaks asja kokku viia – õpilaste õpitulemused on head ja kool on koht, kus on meeldiv käia. Koolirõõm sõltubki ju esmajoones sellest, kas õpilase ja õpetaja koostöö on edukas või mitte.

Milles on nende koolide aura saladus, ei oska öelda. Mõõta on seda väga raske kui mitte võimatu. Üks selline kool, kus õpilased on enda sõnul tajunud tavapäratult sooja õhkkonda ja palju valgust, on Tallinna 32. keskkool, kuhu õppima tullakse sageli ka eliitkoolidest. Sellest on paeluvalt kirjutanud kooli kauaaegne inglise keele õpetaja Heikki Silvet oma raamatus. Et 32. keskkoolil on tänavu 45. sünnipäeva-aasta ja sünnipäevapidu peetakse just täna, kasutan kooli vilistlasena juhust ja soovin oma armsale koolile palju õnne.

Kommentaarid

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Tugisüsteemide tugevdamine on kutsehariduse kestlikkuse võti

Riigikontrolli hiljutine audit kutsehariduses õppivate haridusliku erivajadusega (HEV) noorte toetamisest toob päevavalgele olulise süsteemse kitsaskoha:…

2 minutit

Õpiampsud laiendavad silmaringi

Üksteist aastat tagasi lõime uut gümnaasiumi. Kooli õppekava tegemisse olid kaasatud tulevased õpilased, vanemad, õpetajad. Meie ühine otsus oli, et…

2 minutit

Laps ei saa endale peret valida

15-aastane Johan ei saa öösiti tihti magada, sest tema õde on raskelt haige. Koolis on tal puudulikud hinded ja käitumisprobleemid…

2 minutit
2 kommentaari
Õpetajate Leht