Inimesi motiveerib huvitav töö ja õige erialavalik. Noored, kellel on juba koolis selge ettekujutus, mida nad teha soovivad, on motiveeritumad ka õpingutes. Särasilmselt omandatud teadmised annavad paremaid tulemusi.

Eesti tööjõuturu probleem on vajaliku kompetentsuse puudus. Meid on tööjõuturul vähe – umbes 600 000 inimest – ning majandus ja riigi hea käekäik sõltuvad meie igapäevasest panusest.

Koolil ja õpetajatel on äärmiselt oluline roll tuleviku tööjõu kujundamisel. Väikese riigina ei suuda me koolitada tööjõudu iga ameti spetsiifikast lähtudes. Saame avardada noorte maailmapilti tööjõuturul pakutavast ja viia neid kokku nende individuaalsete tugevustega seotud erialadega. Miks on vaja sellele tähelepanu pöörata?

Huvi peaks olema kahesuunaline: ühes otsas riik ja ühiskond, teises inimene ise. Meie kõigi huvi võiks olla, et noored valiksid õige eriala ja leiaksid endale sobiva töö, sest meeldiv töö toob ka edu.

Kuna tehnoloogia muutub üha olulisemaks osaks meie elust, eeldab enamik spetsialistiameteid sinasõprust digimaailmaga, head inglise keele ja suhtlemisoskust. Seega tõusevad olulisele kohale reaalained ja keeled. Kuidas õpetada neid inimesele, kes pole nendes loomupäraselt andekas?

Töötajatelt eeldatakse head haridust, erialast kompetentsust ja ka õppimisvõimet töökohal. Suunaksin noori, kes ei ole otsustanud siduda end akadeemilise teadusmaailmaga, õppima konkreetseid oskusi, mis aitavad neid eksperttasemele. Noored tahavad teha kiiret karjääri, sest just noorena ollakse uute oskuste omandamisel tippvormis.

Kellele ja miks karjääri- ehk eluplaan?

Karjääriplaan annab igas eas inimesele kindlustunde, et ta liigub elus soovitud suunas ja realistliku ajakava alusel.

Millal karjääri planeerimisega alustada? Noored võiksid oma karjääriplaani seada põhikooli lõpus, et valida teadlikult gümnaasiumi või kutsekooli vahel. Enamasti on nõuandjateks vanemad ja mõjutajateks ka meedia ning sõbrad. Appi võiksid tulla õpetajad, karjäärikootsid (eestikeelne vaste sõnale coach) ja külalisõpetajad, sest neil on rohkem kogemust. Eeskuju on oluline.

Mida saaksid õpetajad ja tööandjad ühiselt teha noorte teadlikkuse suurendamiseks?

Õige eesmärk paneb inimese rohkem pingutama. Ebahuvitav ja üle jõu käiv ei motiveeri. See ongi põhjus, miks peaksime erialavalikul lähtuma inimese loomupärastest tugevustest ja eeldustest. Peame toetama suurema teadlikkuse loomist, sest muidu jäävad noored valima juhuslikult või populaarsemate erialade hulgast. Enamik neist ei leia end seetõttu hiljem töötamas enda valitud erialal, sest töökohti ei jagu või polegi. Kuidas suunata õpilased valima teadlikult? Üks võimalus on külalistunnid. Need annavad õpilastele infot eri ametite ja töövaldkondade kohta. Samuti saab oma lugude kaudu tutvustada õppimisvõimalusi ning töö- ja eluvalikuid.

Mingis osas on ettevõtete juhid sarnases olukorras õpetajatega, sest ka tööandjad juhivad oma töötajate karjääri. Juhid aitavad töötajatel ära tunda nende potentsiaali, viies nende tugevused kokku pakutavate ametikohtadega ning andes tagasisidet tulemuste kohta.

Ka täiskasvanud ja elukogenud inimestel on sageli keeruline ära tunda ja esile tuua oma tugevusi ning valida sobiv eriala. Meidki tuleb tööelus selleks julgustada. Üks on aga selge: meis igaühes on peidus oma ainukordsus ja tugevus. Aitame selle oma töötajates ja õpilastes ära tunda ning julgustame neid väärtustama oma elu ja elus tehtavat.

Veebruar 2017 on „Tagasi kooli” karjäärikuu. Lihtsaim viis karjääriteema käsitlemiseks igas ainetunnis või karjääripäeva korraldades on kutsuda kooli külalisõpetajaid. Näiteks kui pangast võib jääda mulje, et meil töötavad vaid kliendinõustajad, siis tegelikult on meil 360 ametikohta.

Seekord pakub „Tagasi kooli” sinu koolile või õpetajatele ise külalisõpetajad välja. Karjäärikuu jooksul annavad ligi 300 organisatsiooni töötajad kokku 1000 külalistundi – soovime, et ka sinu kooli õpilased sellest osa saaksid.

Karjäärikuust osavõtmiseks saad oma kooli või ennast kirja panna aadressil registreeru.tagasikooli.ee. Lisainfo: Liisi Jõeleht liisi@tagasikooli.ee.