Jaanuari keskpaigast algasid XII noorte laulu- ja tantsupeo eelproovid, mis kestavad maikuuni. Õpetajate Leht oli kohal Tartu linna ja maakonna mudilaskooride esimeses eelproovis ja jälgis asjaosaliste ponnistusi teel laulukaare alla.
TÜ haridusteaduste instituudi Salme tänava suur saal kihas 26. jaanuaril mudilastest. Nagu iga kooriproov, algab ka suure peo esimene eelproov häälte lahti laulmisega. Siis läheb asi tõsisemaks.
„Mis on meie peo moto?” küsib laulupeo mudilaskooride liigijuht, Tartu Karlova kooli koorikooli juhataja Annelii Traks.
„Mina jään!” hõiskavad mudilased. Traks arutleb, mida see tähendab, ja paneb südamele: „Kui selle tundega elad, on ka meie Eestimaa hoitud.”
Esimeseks lauluks on „Uhti-uhti”. Vanaemade-vanaisade ajast pärit laul teeb praegusaja lastel, kes pole küll viisku oma silmaga näinud, rinna rõõmsaks. Traks kiidab kõiki viisakalt toredasti laulmise eest ja alustab siis peenhäälestust. Selgeks saab sõnade korrektne hääldus, intonatsioon, tempo ja palju muudki. Siis kamandab Traks mudilased püsti. Üheskoos õpitakse, kuidas õhk loo lõpus, kui põis karplauhti lõhki käib, välja lasta.
„Vaata, kuidas põis põrandale vajub!” sõnab dirigent saali naeruturtsatuste saatel.
Kahe tunni jooksul võetakse samamoodi, rida-realt ja takt-taktilt läbi ülejäänud neli mudilaskooride laulu: „Kosmonaut Lotte” muusikalist tuttav Priit Pajusaare „Soovide laul”, Riho Esko Maimetsa (sündinud 1988!) just selleks peoks kirjutatud „Meie laul”, Piret Rips-Laulu „Lööb suvelaulu rohutirts” ja Mart Saare seatud rahvaviis „Laulu mõju”.
Kõla jahmatab
Mudilased, kellele tulev pidu on esimene kord koos tuhandetega laulukaare all seista, pole enne laulnud isegi nii suures kooris, kui prooviks kokku tulnud. Nad on üllatunud võimsast kõlast. Mõnigi jääb, suu imestusest lahti, vahepeal ühist laulu kuulama.
Annelii Traksi järel tulevad mudilaste ette veel kolm koorijuhti, kes laulupeol pulti astuvad: Kaie Tanner, Jaanika Kuusik, Silja Uhs. Igaühel on oma sõnum ja lähenemisviis.
Palju elevust tekitavad liikumisega laulud. Rohutirtsu-laulu kätega imiteeritavat viiuli- ja trummimängu tuleb proovida veel ja veel, et kõik alustaks õigel ajal õige käega. Õpetajad on elevuses veel proovi lõpuski.
Kõik nad jälgivad tähelepanelikult dirigentide iga sõna ja liigutust ning kirjutavad oma nootidesse märkmeid. Eelproovides jagataksegi eeskätt koorijuhtidele nõuandeid – et kõik tõlgendaksid muusikat ühtemoodi.
„Vigalas oli küll suvel laager, kus laulupeo dirigendid meid õpetasid, aga kõik ei jõudnud sinna. Mina võtsin aja ja käisin. Noodis ongi mul kirjas laagris tehtud märkmed ja need ühtisid täna kuulduga,” räägib Tartu Variku kooli muusikaõpetaja Karmen Orissaar. „Laulukaare alla tuleb hästi palju rahvast kokku ja laule tuleb interpreteerida puldis olija järgi. Selleks tulevadki needsamad koorijuhid, kes laulupeol juhatavad, juba eelproovi, et oma nägemust edasi anda. Näiteks täna tuli välja, et ühes laulus oli mõni õpetaja rütmi teistmoodi teinud.”
Ka raske võib meeldida
Orissaar on olnud 1988. aastast muusikaõpetaja ja kooridega kõigil pidudel käinud. Pidudega on kaasnenud õpetajail mure repertuaari raskuse pärast. Õnneks on viimasel ajal võetud kuulda tegevõpetajate nõuandeid, eriti laulude ulatuse osas. Repertuaari on võetud nüüdisaegsemat loomingut ja vastu tuldud õpilaste soovidele. „Aga ka klassikalised laulud peavad jääma, et traditsioon säiliks,” ütleb Orissaar ja toob näiteks „Uhti-uhti”, mis lastele alati meeldib.
2. klassi tüdruk Karolin Variku kooli mudilaskoorist ütleb, et talle meeldib kõige rohkem „Soovide laul”, sest see on kõige ilusam. Karolin läheb laulupeole esimest korda ja on varem pidu vaid televiisorist näinud.
Tartu Tamme kooli muusikaõpetaja Mariann Virkhauseni hinnangul õpivad lapsed meeleldi ka raskeid laule, kui meloodia ja sõnum on ilus. „Toonitan just meeldimist, sest oleme väga sageli laulupeol kokku puutunud sellega, et uudislooming on nagu pliiatsist välja imetud. Ei kutsu laulma ega kuulama,” lausub Virkhausen.
Tamme kooli mudilastele meeldib kõige rohkem Rohutirtsu-laul.
Virkhausen kahetseb, et mudilaskoor esineb nüüd ainult avaühendkooris, ja igatseb taga aega, kui nad ka lõpuühendkoori olid kaasatud. „Meelsasti laulaksime peo lõpus,” õhkab Virkhausen, kelle käe all laulab ka lastekoor. „Nädalas on kaks proovi, me pole lisaproove teinud. Lastel läheb muidu liiga raskeks.”
Ehkki kõik koorid ei mahu laulupeole, on Virkhausen kindel, et tema koorid saavad.
Ka Tartu Veeriku kooli õpetaja Mare Vakkeri juhatusel laulavad nii mudilas- kui ka lastekoor. „Ühe vea leidsin, mille olen ise teinud,” lausub Vakker pärast eelproovi. „Nii ilusad laulud on seekord! Varem on raskemad olnud. Aga lastekoori laulud on alati rasked, vähemasti algul tundub nii. Kui selgeks saavad, siis kõigile väga meeldivad.”
Vakker teeb oma kooridega lisaproove, lastekooriga nädalavahetustelgi. „Tuleb teha, lapsed saavad sellest aru. Et laulupeole saada, on auküsimus. Oleme alati saanud. Ei tahaks olla Tartu linnas see koor, kes ei pääse!” nendib Vakker. Erinevalt mudilastest tuleb lastekooridel juba esimeses eelproovis ette laulda. Kuigi hindeid veel ei panda, on närvis nii õpetajad kui ka lapsed.
Dirigendid rahul
„Laulud on juba selged, lapsed rõõmsad, õpetajad tublid,” võtab Kaie Tanner kokku muljed esimestest maakondades toimunud eelproovidest.
„Iga proov on olnud eriilmeline,” lisab Silja Uhs, kes esimest korda astub laulukaare all üles dirigendina. Nagu ka Jaanika Kuusik, kes ütleb enda juhatatava Rohutirtsu-laulu kohta, et see on keerulisemaid laule, aga lastele meeldib ja emotsiooni pealt õpetamine teeb asja kergemaks. „Nüanssidega on vaja veel muidugi tööd teha,” sõnab ta. „Hea on tööd teha, kui sära on silmis ja lapsed laulavad rõõmuga. Esimeseks prooviks oli hästi valmistutud.”
Esimesse eelproovi tuli igast mudilaskoorist koos õpetajaga kuni neli last. Annelii Traksi sõnul lähevad need parimad lapsed oma kooride juurde tagasi ja aitavad õpetajaid nende töös.
Tänavuseks peoks aitasid laule kohendada ja lastepärasemaks teha ka dirigendid ise. „Laulupeo kava peab olema arendav – midagi on 3/4 ja midagi 6/8 taktimõõdus. Igal laulul on kavas oma roll ja metoodiline moment, ükski laul pole seal niisama,” ütleb Tanner.
Annelii Traksi sõnul vaadatakse, et laulu ulatus oleks lapse häälele sobiv. Ei valita ka liiga väikese ulatusega lugusid, et lastekoori edasi minnes oleksid lapsed suutelised juba keerukamaid laule laulma.
XII noorte laulu- ja tantsupidu „Mina jään”
- Kokku registreerus laulupeole 858 kollektiivi. Käivad esimesed eelproovid ning märtsikuust maini toimuvad teised. Oletatavasti on peolisi sel korral laulu- ja tantsupeol kokku üsnagi sarnaselt 2014. aastaga – 40 000 ringis.
- Laulupeo suurimad kooriliigid on mudilaskoor, lastekoor ja segakoor.
- Laulu- ja tantsupidu toimub 30. juunist 2. juulini Tallinna lauluväljakul ja Kalevi staadionil.
Allikas: Eesti laulu- ja tantsupeo sihtasutus
KÜSIMUS JA VASTUS
Kuidas läksid Lääne-Virumaa eelproovid?
Elo Üleoja, Rakvere kooristuudio SO-LA-RE juhataja ja Rakvere reaalgümnaasiumi kooride dirigent:
Rakveres viisid lastekooride eelproovi läbi liigijuht Janne Fridolin ja dirigent Ingrid Roose. Proov oli väga asjalik ja konstruktiivne. Mul on hea meel, et noored dirigendid, kes esimest korda laulupeo eelproovi tegid, said väga hästi hakkama.
Ka enda kooride üle on hea meel. Kooristuudio SO-LA-RE lastekoorile tuli ülivõrdes tagasiside. Loosiga tõmbasime Gustav Ernesaksa „Päev läeb puudele punane”, saime endast maksimumi anda.
Ka reaalgümnaasiumi lastekooriga olen rahul. Natuke on muidugi veel tegemist ja tööd, ühtlustamise, dünaamika ja täpsusega annab veel tegelda.
Poistekooride proovis olid dirigendid Indrek Vijard ja Maret Alango. Maret on esimest korda laulupeo dirigent, meie Rakvere reaalgümnaasiumi poistekoorile meeldis ta väga. Poisid said kiita, et lood juba selged ja seltskond võimekas. Laulsid väga täpselt ja puhtalt.
Alati öeldakse, et repertuaar on raske, aga me ei saa hinnata laule ainult selle järgi, vaid kava terviklikkust ja huvitavust silmas pidades. Poistele nende laulud meeldivad, pole ühtegi lugu, mida nad vastumeelselt laulaks.
Lastekoori repertuaari tervikpilt on ilus ja sisuline. Mari Pokineni laulu „Paradiis” seade on väga ilus, aga lõpus, polüfoonilises osas on keerukust.
Märksa raskem on segakooridel, kus teatud lood on kuuehäälses seades. Osa noori tuleb kokku laulupeoaastaks ja on neidki, kel koorilaulus suur auk sees.
Segakoori ettelaulmiseks valmistudes oleme nädala jooksul teinud kolm pikka proovi ja kahel pühapäeval harjutanud 4–5 tundi. Tahe peole saada on suur. Kooli juhtkonnaga oleme saanud kaubale, et kõigil kooriliikidel on lisaõppepäev. Siis, kui teised lapsed läksid õppekäigule, olid lauljad proovis. See on meie õppekäik. Laulsime seitse tundi. Tänu sellele ongi võimalik segakoori materjal omandada.
INTERVJUU
Kooriliikide kavad on liiga erineva raskusastmega
Mida arvavad muusikaõpetajad tänavuse laulupeo kavast?
Eesti muusikaõpetajate liidu juhatuse esimees, Keila kooli muusikaõpetaja Kadi Härma: Repertuaar vastab osalejate vanusele ja peo sisule. Siiski, mudilas- ja poistekooride laulud on liiga erineva raskusastmega, kuigi nendes koorides laulavad ühevanused lapsed. Mudilastel on sel korral väga toredad laulud, aga vahest liiga lihtsad, paljudel on need juba praegu peas. Ka poistel on vahvad laulud – poistepärased ja hoogsad.
Oluliselt teisest kaalukategooriast on „Minu juurte lugu”, mille teeb raskeks helistiku sage muutumine loo jooksul ning a cappella esitus. Mudilaste ainus saateta laul „Laulu mõju” on hoopis lihtsam.
Lastekooride kavas tekitas küsimusi „Paradiisi” sobilikkus lauljate vanusele. Kuid pole kuulda olnud, et see lastele ei meeldiks. Kõige keerulisem on tehniline teostus, sest laulu on päris keeruline juhatada.
Segakooride laulude põhipuudus on, et noorele väljakujunemata tenorile on partiid liiga kõrged. Nimilaulu „Meie” on nooti mittetundvatel lauljatel raske õppida, aga koos saatega meeldib see lauljatele väga.
Kas muusikaõpetajate liit on teinud korraldajaile ettepanekuid repertuaari osas?
Muusikaõpetajate liit ning laulu- ja tantsupeo sihtasutus on teinud koostööd ning oleme enne viimaseid pidusid saatnud laulupeo kunstilisele toimkonnale ettepanekud. Kahjuks pole ükski ettepanek olnud laulupeo üldise kontseptsiooniga kooskõlas. See aga ei tähenda, et kontseptsioon oleks halb olnud. Kuigi koolikooride koosseis vahetub igal aastal, oli õpetajatel võimalus laule juba kevadel harjutama hakata, sest laulikud olid valmis aprillis 2016.
Kuidas teie kooridel eelproovis läks?
Kahes eelproovis, kus mina oma kooridega osalesin, oli õhkkond sõbralik ja töine. Vahel visati mõni tore nali, pole olnud tunnet, et minnakse lati alt läbi ja tehakse lugu lihtsalt ära. Loodan, et ka dirigentidele on jäänud sama tunne: lauldakse õhinaga, mida õpetajad on lauljatesse süstinud.
Kõrva taha panna on midagi igast proovist, nii muusikaõpetajal, lauljal kui ka dirigentidel, eriti nendel, kes osalevad esmakordselt, ja neid on palju! Noored lauljad saavad kogemuse laulda kellegi teise kui oma õpetaja juhatusel ning näevad n-ö elusaid staar-dirigente (suures osas küll arvatavasti tulevasi staare).
Nootides esinevaid vigu on sel korral päris vähe, ka lugude esitamise plaanid on laias laastus samad, mida Vigalas esitleti. See näitab, et peo kunstiline juht ja liigijuhid on teemaga süvitsi tegelnud juba ettevalmistusprotsessi alguses. Ootamatu ja esialgu harjumatu on laulupeo avalaulu „Koit” uut moodi tõlgendus – puuduvad pausid). Mõned muutused on tempodes.
Kuna sel korral tuli juba esimeses proovis midagi ette laulda, tegi see asja ühest küljest keerulisemaks, teisest lihtsamaks. Tuli juba jaanuaris olla valmis esinema, aga esinemispinge on nüüd maandatud ning dirigentidelt õiglane ja valdavalt innustav tagasiside saadud.
Mulle tundub, et lastekooridel olid laulud kahe proovi vahel veidi ebaproportsionaalselt jaotatud – kohe kümme kaugeltki mitte lihtsat laulu! Samuti olid lastekooride dirigendid valinud ettelaulmiseks kaks laulu, kui teised valmistasid ette vaid ühe loo.
Proovide ajagraafik võiks olla täpsemalt planeeritud. Mõistan, et nii suurt masinavärki on raske hallata, aga tund aega lubatud ajast üle minnna on liiast. Selle võrra saavad laulud selgemaks, aga paljud koorid tulevad proovikohta bussidega, mis peavad ootama, ja arve on pärast suur.
Usutavasti tuleb tore ja kirgas pidu!
Sirje Pärismaa
KOMMENTAARID
Pidu, mis läks eriti hinge
Kaie Tanner, Eesti Raadio laste laulustuudio mudilas- ja lastekoori dirigent:
Laulupidu on nagu olümpiamängud: iga kord ütled lõpus, et see oli parim. Kõik peod on olnud erilised. Olen peol ise käinud lastekooris lauldes, juhatan viiendat pidu. Pole suurt vahet, kas laulad või juhatad. Pidu on elamus. Tean, et järgmine pidu tuleb kõige parem.
Annelii Traks, Tartu Karlova kooli koorikooli juhataja:
Naudin kulgemise protsessi. Energiat, mis tuleb proovidest, ei saa millegagi võrrelda. Pidu ise on juba boonus.
Mu eredaim emotsioon on ajast, kui olin esimest aastat õpetaja ja viisin segakoori laulupeole. Lapsed trügisid ühendkooris esimestesse ridadesse ja kutsusid mind endaga koos laulma. Pisar oli silmas, ma ei suutnudki suurt laulda, mõtlesin, et need on minu lapsed.
Silja Uhs, ETV laste muusikastuudio õpetaja, Eesti noorte segakoori ja Kadrina segakoori dirigent:
Mäletan esimest laulupidu lapsena. Mäletan laulupeosuppi. Eredalt meeles on ka eelmine, „Puudutuse” pidu, kui olin oma kooridega esimest korda laulupeol. Üks oli esimese klassi koor, olin nendega samal tasemel.
Jaanika Kuusik, Tallinna muusikakeskkooli mudilaskoori ja Estonia poistekoori õppekoori juhataja:
Minu esimene pidu oli 3. klassi lapsena. Tulin maalapsena suurde linna, ööbisime koolimajas, sõime suppi. Rongkäik oli väga ülendav. Tulles oma kooridega esimest korda, oli emotsioon teistsugune. Nüüd olen kolmandas rollis – juhatan ise. See pidu tuleb minu jaoks kindlasti kõige erilisem.
Elo Üleoja, Rakvere kooristuudio SO-LA-RE juhataja ning Rakvere reaalgümnaasiumi laste- ja poistekoori dirigent:
Kui olin esimest korda üldlaulupeol segakooride üldjuht, oli samuti kavas Ester Mägi lugu „Viru lauliku mõtted”, mida tänavusel noortepeol laulavad segakoorid. Seda on väga keeruline laulda. Kui lõpetasin dirigeerimise, tundsin, nagu oleks spordivõistluse läbi teinud. Mäletan ka tunnet, mida tundsin, kui nägin puldist, et lauljate mass on oluliselt suurem kui proovides. Tundsin kõhedust. Kuid õnnestus väga hästi, kogemus oli võimas.
Olen sel aastal esimest korda ühendkoori ees – juhatan „Ta lendab mesipuu poole”. Hoian koos veel suuremat inimhulka ja tunnetan energiat. See on tore ja uhke, mul on hea meel, et saan midagi sellist kogeda.
Lisa kommentaar