Tartu ülikool avas tänavu vastuvõtu uuele pärimuskultuuri uurimise kompetentsust koondavale ingliskeelsele õppekavale „Folkloristika ja pärandirakendused”, mis keskendub eelkõige kultuuripärandi mõtestamisele ja rakendamisele.
Vaimne kultuuripärand on terves maailmas viimastel kümnenditel kujunenud oluliseks majanduslikuks ja sotsiaalseks ressursiks, mis toob kokku rahvusvahelised organisatsioonid (eelkõige UNESCO), riigid ning riigi ja kohaliku tasandi tegijad. Kultuuripärandiga seotud potentsiaal ja probleemid tulevad ilmekalt esile, kui mõni nähtus on kantud või kui seda soovitakse kanda UNESCO või mõnda teise kultuuripärandi nimekirja. Edukad taotlused loovad kohalikele ettevõtjatele ja eriti turismindusega tegelejatele uusi võimalusi, tõstes kogukonnaliikmete eneseusku ja aidates kaasa tavade säilimisele.
Maailma eri paikades läbi viidud etnoloogide ja folkloristide uurimused näitavad, et kultuuripärandiks nimetamine ja vastavasse nimistusse kandmine viib sageli elava traditsiooni teisenemiseni. Kui tavast, oskusest või teadmisest saab vaatamisväärsus, muutuvad ka selle tähendused ja kasutusviisid. Pärandi loomise ja haldamise keerukus suurendab vajadust spetsialistide järele, kes mõistaksid pärimuskultuuri ja kultuuripärandi eripärasid ning rakendusvõimalusi ja suudaksid valdkonna arengut suunata.
Uus ingliskeelne õppekava pakub võimalust spetsialiseeruda folkloori, kultuuripärandi ja kitsamalt käsitööpärandi uurimisele ja rakendamisele. Üliõpilaste õppimis- ja praktikavõimalusi avardab seegi, et tegemist on TÜ eesti ja võrdleva rahvaluule ja etnoloogia osakondade ning TÜ Viljandi kultuuriakadeemia rahvusliku käsitöö osakonna ühise ettevõtmisega. Samas jätkub vastuvõtt eestikeelsetele õppekavadele.
Programmijuht Elo-Hanna Seljamaa sõnul on loodud õppekava loomulikuks jätkuks mitmeaastasele edukale tööle välistudengitega.