Arhitektuurimuuseumi haridusprogrammides käivad tavaliselt III kooliastme ja gümnaasiumiõpilased. Muuseumipedagoogi ja kunstiõpetajana imestan pidevalt, miks nii vähe nooremaid õpilasi muuseumisse jõuab. Arhitektuur, mis võib esmapilgul tunduda kauge ja spetsiifilisena, on üks kõige igapäevasemaid valdkondi, ümbritsedes meid enamikus paikades. Selles igapäevasuses ununebki tihti ära selle valdkonna tähtsus. Oma töös olen märganud veel, et gümnaasiumiõpilastel on raske maju kirjeldada. Noored on kimbatuses, kuidas seda teha, mida peab ütlema. Asi on ju lihtsas vaatluses – me ei ole harjunud ümbritsevat keskkonda märkama ja sellepärast on seda kirjeldada keeruline. Majade või keskkondade lihtne iseloomustamine võiks olla jõukohane juba 1. klassi õpilasele. Eesti arhitektuurimuuseumis on võimalik haridusprogrammides seda õppida. Head algklassiõpetajad, tulge muuseumisse ruumi uurima.
Haridusprogrammis „Mis on kodu, kus on kodu …” saab õppida ruumi kirjeldama meid kõiki puudutava ja igapäevase teema – kodu – kaudu. Tund toimub muuseumi püsiekspositsioonisaalis, mis väikestes külastajates alati palju elevust tekitab, sest maketid meenutavad nukumajasid. Arutleme majatüüpide ning neid ümbritseva keskkonna üle, lisaks saavad lapsed saalis äraarvamismängu mängida. Muuseumitunnis kasutatakse aktiivõppemeetodeid ning tunni lõpus teeb iga laps pisikese maketi.
Lisaks nimetatud programmile saab I ja II kooliastme õpilastega tulla avastama makettide võlumaailma tunnis „Kõik makettidest” ning muuseumiruumi ja selle konstruktsioone oma keha kasutades tunnis „Ruum meie ümber”. Kõik programmid aitavad kasvatada väärtus-, sotsiaalset ning suhtluspädevust.
Tulge koos lastega õppima, kuidas ümbritsevat keskkonda märgata ja seda kirjeldada.
Lisa kommentaar