Väikelaevaehituse eriala õpilasfirma Komor Puit õpilasfirmade 2016. aasta laadal Tallinnas. Fotod: Kuressaare ametikool
Väikelaevaehituse eriala õpilasfirma Komor Puit õpilasfirmade 2016. aasta laadal Tallinnas. Fotod: Kuressaare ametikool

Õpilasfirmad vajavad suure ringi õpetajate kaasamist

Väikelaevaehituse eriala õpilasfirma Komor Puit õpilasfirmade 2016. aasta laadal Tallinnas. Fotod: Kuressaare ametikool
Väikelaevaehituse eriala õpilasfirma Komor Puit õpilasfirmade 2016. aasta laadal Tallinnas. Fotod: Kuressaare ametikool
7 minutit
68 vaatamist
3 kommentaari
Väikelaevaehituse eriala õpilasfirma Komor Puit õpilasfirmade 2016. aasta laadal Tallinnas.
Fotod: Kuressaare ametikool

Meil on olnud algusest peale eesmärk, et õpilasfirmad ei oleks hobitegevus väljaspool õppekava.

Kuressaare ametikooli õpilasfirmade programmi eestvedaja Jane Mägi räägib, et talle meeldib, et õpilasfirma on meetodina konkreetne. „Sellel on kindel algus ja kindel lõpp. On kooliväline kontroll ja registreerimiskohustus. On konkreetsed reeglid, aktsiaseltsi põhimõtted koos raamatupidamisega. Kuigi lihtsustatud kujul, on mudel päris elust.”

Ametikoolis on õpilasfirmade tegemisel juba omajagu ajalugu. Esimesed loodi 2003/2004. õppeaastal kodumajanduse, käsitöö ja õmblemise erialal. Disaini ja käsitöö erialade õpilasfirmasid loodi ka järgnevatel aastatel. Ärikorralduse õpilastel on õpilasfirma olnud mahukas õppetöö osa teisel õppeaastal.

Suur muutus toimus 2015. aasta sügisest. Siis hakati õpilasfirma meetodit kasutama kutsekeskhariduse õppijate ettevõtlusõppe läbiviimisel. „Selge on see, et ettevõtlusõpet on mõtet õpetada vaid praktiliselt,” on Mägi korranud paljudel koolis peetud nõupidamistel.

Õpilasfirmade ühine aeg kolmapäeviti

Koolis on teise ja kolmanda kursuse õppijatel, kes õpilasfirmade programmis osalevad, ühine aeg kolmapäeva pärastlõunati. Nii on võimalik luua eri erialade õppijatest koosnevaid õpilasfirmasid. Senise kogemuse järgi on tarkvaraarendajad need, kes saavad teiste erialade firmadega liituda. „Nad saavad hea kogemuse, pakkudes veebilehtede loomise ja halduse teenust teiste erialade õpilasfirmadele,” ütleb Jane Mägi.

Samal ajal on õpilasfirmade juhendamine õpetajatel tunniplaanis. „Õpetajate tiimitöö ja omavaheline suhtlemine on õpilasfirmade tugiteenusena oluline,” rõhutab Jane Mägi. Töö algab kõigi õpilaste ja juhendajatega koos suures saalis, hiljem liigutakse juba loodud õpilasfirmade kaupa arvutiklassidesse ja õppetöökodadesse.

Õpilasfirma juhendajal peab olema Junior Achievement Eesti tunnistus ja ta peab olema läbinud kahepäevase koolituse. Kuressaare ametikoolis on selliseid inimesi kümmekond ja sellest piisab.

Kaasa löövad pea kõik õpetajad

Mägi rõhutab, et õpilasfirmade õnnestumiseks on vaja kaasata palju laiemat hulka õpetajaid. „Järgmine ring on rühmajuhatajad, kes saavad toetada ja aidata probleeme lahendada. Õpilaste meeskonnatöös tuleb ette igasuguseid ootamatusi ja on hea, kui just rühmajuhatajad aitavad neid lahendada. Kui liigume aga sinna, et õpilasfirma toode on seotud õpitava erialaga, muutuvad oluliseks erialaõpetajate nõu ja tugi. Majandusõpetajast juhendajal on raske välja vedada käsitöökommide valmistamise või paadi restaureerimise puhul.”

Laiema ringi kaasamine õpilaste juhendamisse ei sünni iseenesest, vaja on rääkida ja kaasata. „Me oleme korraldanud ettevõtluskoolitusi eriala- ja üldaineteõpetajatele, rühmajuhatajatele,” rääkis Mägi. Hästi oluline on õpetajate hoiak, et tegu on olulise ja õppijatele kasuliku tegevuse, päris õppetööga.

Õpilased peavad asjad ise tegema, aga vajavad tugevat seljatagust.” Õpilasfirma ei sünni ega kasva lihtsalt õpilaste vaatevinklist. „Neil ei ole meeskonnatöö ega juhtimiskogemust, rääkimata müügitöö, turustamise, raamatupidamise oskustest,” rääkis Mägi. Üks levinud muresid, mis juhendajateni jõuab, on: „Ma teen kõik ära! Tema ei tee midagi!”

Mägi meenutab juhtumit eelmisest aastast, kus motivatsiooniraskustes õpilasfirmale tuli öelda lihtsalt: „Peab tegema!” Kui õpilasfirma aasta saab läbi, on õpilased eranditult saavutatuga rahul. „Aitavad nooremaid motiveerida. Saavad aru, kui kasulik see kõik on,” märgib Mägi.

Ametikooli eelis on, et juhendajatena saab ära kasutada ärierialade õpetajaid. Raamatupidamise õpetaja Anne Lember aitab lisaks juhendatavatele õpilasfirmadele kõiki teisi raamatupidamises. Lemberil on ka igapäevane ettevõtluskogemus: pereettevõte Karmeli toodab ja müüb saaremaist tudraõli ning toortatart. Tudraõli on mõne aastaga saanud mitme Eesti peakoka ning paljude kodukokkade lemmikuks. Turunduse ja klienditeeninduse õpetaja Marve Koppel aitab kaasa oma eriala vallas ja on mitme õpilasfirma juhendaja.

Õpilasfirmad lähtuvad õppekavast

Üsna keeruline on õpilasfirmade programmi korralduspool. Jane Mägi: „Meil on algusest peale olnud eesmärk, et õpilasfirmad on õppekava osa, praktilise ettevõtlusõppe meetod. See pole hobi­tegevus. Õppekavad on erinevad ja lisaks majanduse ja ettevõtluse aluste tundidele kasutatakse näiteks disaini õppekavade puhul erialaprojektide mooduli tunnimahtu. Tarkvaraerialal on õppekavas vastav valikõpingu moodul. Nii saavad ka õpetajad tasustatud. See on igati õigustatud, kuna tegu on reaalse õppeprotsessiga.”

Õppekava reeglitele ja loogikale lisanduvad õpilasfirmadele üle riigi kehtestatud reeglid, mida tuleb järgida. „Peame ühte aastasse ära mahtuma,” märgib Mägi. Selle aasta sees võivad õpperühmad olla mitmeid nädalaid väljaspool kooli ettevõtetes praktikal.

Kavandamine ja käivitamine võtab kõige rohkem aega,” selgitab Mägi. Et sügisel kiiremini alustada, tehti sel õppeaastal kohe septembri alguses koostöös ettevõtluskõrgkool Mainoriga motivatsiooniseminar. Rääkimas käisid kosmoseturist Raivo Hein ning teised ettevõtjad. Siiski on käivitusprotsess Mägi hinnangul pikk. „Mõtleme, kuidas saaks ettevalmistava tegevusega alustada juba esimese kursuse lõpus.”

Kutsekoolis, kus õpilastel on erialateadmised ja oskused ning nad pääsevad ligi väga korraliku seadmepargiga õppetöökodadele, on vähemalt teoorias palju lihtsam leida äriideed ning valmistada ostjaid leidvaid tooteid. Meie koolis on kogemus selle teooria rakendamiseks praktikas, kuid palju teed veel minna.

 

Õpilasfirma Sweetness valmistab käsitöökomme.

 

Kuressaare ametikooli õpilasfirmad 2016/2017

  • BoatFix (väikelaevade remont ja ehitus)
  • Boys&Toys (mänguasjad)
  • Creativity Chest (kunstnike tööde vahendamine)
  • KELALIN (auto- ja tehnikadetailidest seinakellad)
  • Saare Magnet (külmkapi­magnetid)
  • M.E.K.K (süüteroosid)
  • StickIT (kleepsud)
  • Sweetness (käsitöökommid)

Õpilasfirmade juhendajad: Anne Rand, Anne Lember, Marve Koppel, Pilvi Pihlas, Anna Sui, Reena Smidt, Anneli Kikkas.

Osalevad rühmad: DS-14 (dekoraator-stilist), EV-15 (ehitusviimistleja), KBE-15 (kivi- ja betoonkonstruktsioonide ehitus), KP-14 (kokk), MT-14 (majutus­teenindus), SAT-15 (sõidu­autotehnik), TAK-15 (noorem tarkvaraarendaja), VLE-15 (väikelaevaehitaja).

 


KOMMENTAAR

Midagi on nüüd hoopis teisiti

 

Karin Saare

Karin Saare, Kuressaare ametikooli tarkvara erialade rühmajuhataja ja matemaatikaõpetaja:

Esimesel ­õpilasfirmade juhendajate ­koolitusel 2015. a augustis ­istusin nagu korralik koolilaps, suunurgad allapoole: räägitakse eesti keeles, aga midagi aru ei saa. Asi ei jõudnud mulle kohale. Mitte natukestki.

Esimest korda puutusin õpilasfirmaga kokku rühmajuhatajana. Meie tarkvaraarendajate teine kursus osales õpilasfirmade programmis. Toetasin neid, algul idee loomisel ja pärast natuke ka töö käigus.

Meie disainiõpilaste firma juurde sattusid veebilehte tegema väga tagasihoidlikud poisid. Vähe sellest, et nad ei saanud suud lahti – nad ei julgenud isegi otsa vaadata. Ja kui ma nende poole pöördusin, siis nad punastasid. Kevadeks tegid nad aga ettepanekuid, kuidas firma tööd paremaks teha, mil moel asju korraldada. Poiste suhtlemisoskus mitte üksnes ei arenenud, vaid tegi ülisuure hüppe. Nad tõusid tänu sellele erialas oma rühma liidriteks. Tänu sellele pandi neid ja nende tegevust hoopis rohkem tähele. Eelmisel aastal oli see meie kooli parim õpilasfirma.

Lisaks puutusin aineõpetajana kokku õpilasfirmadega, kus minu kui matemaatikaõpetaja käest tuldi küsima, kuidas üht, teist või kolmandat asja teha. Õpilasfirmade jaoks on meil koolis kindel päev. Käisin neid vaatamas ja üllatusin: istub mingi punt ümber laua, kõik räägivad, seletavad, vaidlevad ja kõigile jagub tegevust. See oli minu jaoks moment, mil sain aru: midagi toimub, midagi on nüüd hoopis teisiti.

Eelmisel aastal olid ühe rühma õpilased uut moodi õppimisele vastu. Nad protestisid valjuhäälselt: „Mis õpilasfirma? Mis ettevõtlusõpe? Tahan kontrolltööd klassis, loengut ja PowerPointi. Ei mingit õpilasfirmat!”

Tänu õpilasfirmade praktilistele töödele olen hakanud oma õpilastelt küsima: „Kas retseptiraamatuid sirvides on võimalik saada heaks kokaks?”

Osa õpetajaid küsis, miks nad peaksid tegema midagi teistmoodi. Õpetajate toas tekkis vestlus. Ütlesin: „Täitsa lahedaid asju teevad! Mõelge, mida nad kõike õpivad ja mida saavad teha!” Arvan, et olin üks veetilk, mis vastaliste tammi purustas.

Õpilasfirmat tasub teha. Õpilaste tagasisidest tuleb hästi välja, et neile meeldib teha päris asju, meeldib, et õpetajaks on spetsialistid. Näiteks raamatupidamist õpetab raamatupidaja. Õpilasfirmat tehes on laps kursis, mis ühe firmaga kõik juhtuda võib. Esimesel aastal oli õpilaste suhtumine selline: „Läheme pankrotti, mis seal ikka!” Sel aastal sellist juttu enam ei kuule.

Olen saanud aru, et õpetaja roll on õpilasfirma tegemisel suur. Üks fanaatik peab ikka eesotsas olema, olgu siis tegu õpilasfirma, spordiürituse või laulufestivaliga.

Kommentaarid

  1. Toimekad kolmapäevad

    Kolmapäeva pärastlõunal on Kuressaare Ametikoolil õpilasfirmade tund. Tund küll, kuid hoopis teistsugune, pigem õpituba või ümarlaud või meistrikoda.
    Juhendaja õpetaja roll on alguses endast kõik anda ja ühel hetkel märkad, et kõik lihtsalt töötavad ja teevad oma asja!
    Õpilastele ei ole raske firma idee väljanuputamine. Üsna pea tekib ka toode. Raskemaks kujuneb toote kvaliteediga tegelemine. Keegi ei osta tänapäeval halva kvaliteediga asju. Asjad peavad kõnetama, muljet avaldama!
    Siin tegeletakse prototüübi väljatöötamisega ja siis järgneb testimine. Peale seda toimuvad muudatused ja jälle testimine. Väga hea toote saamine kulub palju katsetamisi.
    Palju on nuputamist ka pakendi osas, milline materjal, missugune kuju, mitu toodet pakendis, mis hinnaga jne.
    Mõtleme tavaliselt, millist emotsiooni võiks meie toode ja selle pakend ostjale tekitada.
    Eduka firma aluseks on analüüsimisoskus. Alati tuleb ette tagasilööke. Siis on hea välja selgitada, mida peaks tegema teisiti, et edaspidi paremini läheks. Ei tohi kriitikat väga isiklikult võtta, vaadata tuleb laiemalt, mis meie tegemistele kasuks võiks tulla. Rõõmu saab tunda väikestest edusammudest. Näiteks, keegi esitas tellimuse ja meil on võimalik see parimal viisil täita.
    Ühe meetodina olemegi õppetöösse sisse toonud tagasiside saamise ja andmise firma liikmete poolt.
    Oluline on see, et kokkulepped saaksid kirja, sest inimene unustab.
    Põnev on jälgida, kuidas õpilased oma ametist tulenevaid kohustusi täidavad. Nad lähevad päris hästi oma rolli sisse. Näiteks on ära jaotatud, kes muretseb materjali, kes tegeleb raamatupidamisega ja kes on tõeline müügiguru, kes on tootmistöö tegija jne. Oma rolli täites püütakse jälgida teiste firmade selles ametis olevaid inimesi.
    Kuidas toimub siis õppimine? Huvitav küll, aga oleme jõudnud kokku saades rääkida turundusest, müügist, meeskonnatööst, teinud ära äriplaani ja SWOT analüüsi, PEST analüüsi, tootmisplaani ja tegelenud raamatupidamisega ja seda kõik muu firma tegemiste kõrvalt.
    Õpilasfirma juhendaja õpetaja Marve Koppel

    Marve Koppel

  2. Õpilasfirma programmi läbinuna olen kirjutatuga täielikult nõus. Need kogemused, mida see aastane ettevõtmine annab, on just elulises mõttes väga vajalikud. Julgen väita, et õpilasfirma programm ongi see vahelüli koolitarkuse ja reaalse elu vahel, mida paljud noored üha taga otsivad. Toon välja mõned paralleelid:
    – kulude ja tulude analüüs, finantsplaneerimine, optimaalse hinna välja arvutamine (matemaatika, majandus);
    – professionaalne suhtlusoskus ja avalik esinemine (keeled);
    – tegevusvaldkonna leidmine (ajalugu, geograafia);
    – veebileht ja muud digilahendused (informaatika, veebidisain);
    – toodete pakendamine ja hoiustamine (kunst, keemia).
    Sõltuvalt toodest/teenusest on ühel või teisel valdkonnal rohkem osakaalu või lisanduvad hoopiski uued (näiteks toidutööstus-bioloogia või tehnika-füüsika).

    Kõige selle juures tahan just rõhutada ka õpetajatevahelise koostöö olulisust, sest ainult majandusõpetajale lootma jäädes on õpilastel raskem toime tulla. Kui ettevõtlusõpetaja saab aidata majandusküsimuste ja programmi üldise läbiviimisega, siis erialaste teadmistega õpetajad saaksid lisada juurde oma kompetentsi, et õpilased efektiivsemalt ja edukamalt tegutseda saaksid. Samas usun, et esimene samm selle realiseerumise suunas on just ettevõtliku mõtteviisi juurutamine. See ei tähenda ainult ettevõtjaks hakkamist, vaid eelkõige lahendusele orienteeritud mõtteviisi, mis ettevõtjaid iseloomustab. Nagu nimetuski vihjab, siis väljakutsete korral võetakse nende lahendamiseks midagi ette ja otsitakse uusi võimalusi senist olukorda paremaks muuta.

    Kristjan Erik Liive

  3. Viimasel ajal on meie meedias kombeks asjaosaliste poolt oma tegevusi ülivõrdes kiita ja toota enda kohta edulugusid.
    Nende edulugude hindamiskriteeriumid on siiski emotsionaalse taustaga. Kõike ei peagi ja ei saagi hinnata.Primaarne võikski olla tegevus, protsess. Mitte lokulöömine.
    Olen ka ise kunagi läbinud selle eelnevalt viidatud koolituse ja osalenud õpilsfirma praktilise tegevuse organiseerimisel.Ei taha kellegi indu ja optimismi vähendada, kuid analüüsides seda programmi, tuleb tunnistada, et see on eluvõõras ja ajast mahajäänud.Meie majandusruumi ei sobitu.
    Edulood , mida meedias tihti avaldatakse , on enamasti kontekstist väljakistud ja need õpilasfirmad ei täida etteantud reegleid.Nende firmade õppeesmärgi täitmiseks on ette nähtud teatud protseduuride täitmine. Nagu firma asutamine, lühiaegne tegevus ja firma tegevuse lõpetamine. Meil minnakse tihti protseduuridest hoopis kaugele.Lastevanemate abiga tehakse õppefirmast õpilastele kasumit tootev libafirma, mis maksusid ei maksa.
    Ja seda illegaalset tegevust veel promotakse.
    See koolitus on ikkagi õppeeesmärgil, mitte edululugude luuletamiseks.

    Valgustaja

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Koolijuht Ott Pärna: „Rakenduslik keskharidus peab muutuma teadlikuks ja popiks valikuks“

„Üks suurimaid väljakutseid seoses tööturu ja tehnoloogia arenguga on reaalainete…

9 minutit

Kaks kooli, üks missioon: kuidas sünnib Tallinna uus rakenduslik kolledž?

„Usun, et loodava kolledži suurim tugevus on võimalus võtta parim kummastki koolist ja…

9 minutit

Pealinna kutseharidus koondub tööjõuturu vajaduste kohaselt

„Tallinna praegune kutseõppeasutuste võrk muutub reformi tulemusel tõhusamaks, erialade dubleerimine kaotatakse ning paraneb ressursside kasutamine,“…

14 minutit
1 kommentaar
Õpetajate Leht