Narva linna peaaegu täieliku purustamise järel 6. märtsil oli suurim Tallinna barbaarne pommitamine 9. märtsi õhtul ja sellele järgneval ööl. Kahes laines, kella 19.15–1 ja 3–6 kohale lennanud punalendurid heitsid Tallinnale umbes 1725 lõhke- ja 1300 süütepommi.

Rünnaku peamiseks sihiks olid rahulike elanike elurajoonid, mitte vähesed Tallinnas asunud sõjalise otstarbega rajatised. Rängalt sai kannatada üks hansaperioodi pärlitest – Tallinna vanalinn Harju tänava ümbruses. Maha põles ka eestluse sümboliks olnud Estonia teatrimaja, kus just enne pommirünnakut oli alanud etendus. Süttis Niguliste kirik, Linnaarhiivi hoone Rüütli tänaval ja vaekoda Raekoja platsil. Kahes rünnakulaines hävis kokku 1549 hoonet ja 3350 sai kahjustada. Tollasest elamispinnast moodustas see ligi 30%. Ligi 20 000 elanikku jäi ilma oma kodust. Rünnaku tagajärjel hukkus 554 Eesti kodanikku, 50 saksa sõdurit ja 121 sõjavangi.

Vähem teatakse Eestis, et ka meie naabreid soomlasi tabasid samasugused rünnakud ja et peale Eesti linnade pommitas Nõukogude lennuvägi ka Helsingit ja teisi Soome linnu.

1989. aastal alustas Eesti muinsuskaitse selts 1944. aasta 9. märtsi pommitamise ohvrite mälestamist hingepalvega nende kesksel matmispaigal Siselinna kalmistul, mälestusteenistusega Niguliste kirikus ning küünalde süütamisega Harju tänava haljasalal Niguliste kiriku ümbruses.

Eesti muinsuskaitse selts kutsub ka tänavu 9. märtsil osa võtma mälestushetkedest:

kell 12 ohvrite matmispaigal Siselinna kalmistul,

kell 18 mälestusteenistus Niguliste kirikus. Aastapäevakõne peab Tallinna reaalkooli 11. klassi õpilane Uku Kert Paidra, esineb noorte segakoor HUIK!, orelil Tiit Kiik,

kell 19.15 küünalde süütamine Harju tänaval.

Kõik on oodatud!