Eesti alusharidus­juhtide ja Tartu ülikooli esindajatest koosnev kaheksaliikmeline meeskond viibis 19.–25. veebruarini õppelähetusel Portugalis. Osa saadi ka sealsest traditsioonilisest karnevalinädalast.

Veebruari lõpus käisid Eesti alusharidusjuhtide ühenduse kuus liiget ja Tartu ülikooli kaks esindajat seoses strateegilise juhtimise projektiga „Quality – 3C Child (cheerful, courageous, creative child)” Portugalis Sessimbra maakonnas õppelähetusel. Erasmus+ rahvusvahelisse projekti kuuluvad lisaks Läti, Horvaatia, Kreeka ja Portugali lasteaedade esindajad, vastuvõtjaks oli sel korral Portugal. Portugalis veedetud päevad olid inforikkad ja tihedad, kokku külastasime üheksat eriilmelist õppeasutust ning tutvusime sealse hariduskorralduse ja õppekasvatustööga.

Kolmekuuselt lasteaeda, kuueselt kooli

Portugalis kuuluvad lasteaiad alg- või põhikoolide koosseisu. Mõne kooli koosseisus oli koguni kaks-kolm lasteaeda, kuid igal lasteaial oli siiski oma juht. Kui lasteaiarühmad ja kooliklassid töötasid ühes hoones, oli neil ka üks direktor. See, et lasteaed ja kool kuuluvad ühte süsteemi, aitab kindlasti vähendada ühelt haridusastmelt teisele üleminekuga tekkivaid lõhesid õppekavade vahel ning lapsel kulgeb kohanemine loomulikumalt. Lasteaia- ja kooliõpetajad teevad omavahel tihedat koostööd, jagades muuhulgas ka tugispetsialiste: eripedagooge, logopeede, psühholooge.

Portugalis saab vajaduse korral lapse lasteaeda panna juba kolmekuuselt. Harjumatu oli näha imikute rühma, samuti alla aastasi lapsi, kes istusid reas söötmistoolides, lutid suus. Tundsime rõõmu ja uhkust, et Eestis saavad emad tunduvalt kauem lapsega kodus olla ja tema arengule turvalise vundamendi luua.

Koolikohustus algab Portugalis kuuendast eluaastast. Kuigi koolis hakkab pihta tõsine õppetöö, on esimese klassi õpilastele loodud ka mänguvõimalused. Ühes erakoolis näiteks oli esimesel klassil õppeklassile lisaks eraldi mänguruum. Munitsipaalkoolides, kuhu kuulub ka lasteaed, võimaldab koolikeskkond mängida.

Torkas silma, et igas õppeasutuses on oma vormiriietus. Kui Eestis on koolivorm eliitkoolides ja osas munitsipaalkoolides, siis Portugalis kandsid ka kõik lasteaialapsed ühtekuuluvust toetavat (ja klassivahesid vähendavat) vormiriietust. Vahva vormiriietus, milleks enamasti on lapsemeelne ja lõbus suurte taskutega tööpõll, on rühma personalil. Kuna vaid vähestes Portugali asutustes on küttesüsteem, kandsid täiskasvanud ja lapsed päev läbi välisjalatseid ning olid vormiriietuse tõmmanud sooja riietuse peale. Et päeval oli toas külmem kui õues, ei võtnud ka meie toas mantleid seljast.

Palju tugiteenuseid, kaasa arvatud hobuteraapia

Rühmas töötab lastega üks kõrgharidusega õpetaja ja kaks assistenti. Päevaplaan on meie omaga üsna sarnane, ainult selle vahega, et seal viivad ka muusika-, liikumis- ja kunstitegevusi läbi rühmaõpetajad. Samas on HEV-lastele loodud tingimused tunduvalt paremad kui Eestis.

Silma torkasid lasteaedade tugisüsteemide head võimalused. HEV-lastele pakutakse lasteaias ja koolis palju mitmesuguseid teraapiaid. On üsna tavaline, et lapsele on lisaks tugiisikule ette nähtud tegevus psühholoogi, tegevusterapeudi ja logopeediga, samuti individuaalne töö eripedagoogiga. Lisaks hobuteraapia – tõeline luksus, mida saavad Eestis lastele lubada vähesed. HEV-lapsed on tavaliselt kaasatud tavarühmadesse-klassidesse, kuid osa päevast tegutsevad nad erispetsialistide käe all. Iga HEV-lapse jaoks on koostatud piktogrammidega päevakava, mis aitab tal oma päevarutiini jälgida. See on eriti oluline autistidele. Rühmad, kuhu on kaasatud HEV-lapsed, on meiega sarnaselt väiksemad – sellises rühmas võib olla kuni 20 last. Tavarühmades tohib olla isegi üle 25 lapse. Lasteaiapäev on Portugalis lühem kui Eestis. Enamasti algab see pool üheksa või üheksa ning kestab lasteaias viieni või poole kuueni ning koolis kuni kella kolmeni. Kuna päev on lühem, magavad lõunaund ainult nooremad kui kolmeaastased, eralasteaias ka nelja-aastased.

Tähtsad teemad: keskkond, tervis, taaskasutus

Nii nagu Eestis, väärtustatakse ka Portugali lasteaedades keskkonnahoidu ja tervisekasvatust. Õues käivad lapsed kaks korda päevas, kuid selliseid uhkeid mänguväljakuid nagu meie lasteaedades näha ei õnnestunud. Lapsi õpetatakse tervislikult toituma – pea iga lasteaia söögisaalis oli üleval näitus laste meisterdatud tervisliku toiduga taldrikutest. Kui paljudes Euroopa riikides võtavad lapsed lasteaeda lõunaks võileiva kaasa, siis Portugal on selles suhtes hea erand – lapsed söövad lasteaias lõunaks sooja toitu, mis koosneb supist ja praest. Kaks korda päevas pakuti terviseampsudeks puuvilja ja jogurtit. Suurt tähelepanu pööratakse hammaste tervishoiule – lapsed pesevad hambaid ka lasteaiapäeva jooksul.

Oluline teema on taaskasutus. Rühmades nägime palju taaskasutusmaterjalist valminud meisterdusi ja kunstitöid. Õues mänguväljakutel oli kasutatud autorehve lillepottidena, istumisalustena ja turnimisvahenditena. Ühes koolis nägime vihmavee kogumise mahutit. Vihmavett kasutati taimede kastmiseks ja WC-loputuskastides. Kuna sattusime Portugali ajal, mil parajasti käis suur ettevalmistus üleriigiliseks karnevalinädalaks, nägime kõigis lasteaedades lapsi vanadest ajalehtedest, pappkastidest ja teistest materjalidest õpetajate juhendamisel põnevaid kostüüme ja uhkeid peakatteid valmistamas.

24. veebruaril, kui Eestis toimus vabariigi aastapäeva paraad, saime meie Portugalis osa Sessimbra piirkonna laste karnevalist, mis avabki igal aastal 24.–28.veebruarini toimuva Portugali karnevalinädala. Kõik õppeasutused osalesid paraadil uhketes kostüümides. Teiste linnaelanike seas olid paraadi vaatama tulnud vanadekodu elanikud, kaasas omatehtud plakatid. Ka kõigi meie projektis osalevate riikide delegatsioonid olid kingiks saadud kõristitega paraadi jälgimas ja lapsi ergutamas. Meile, eestlastele, oli see igal juhul vabariigi aastapäeva vääriline sündmus.

Ettekanded parimatest süsteemidest ja praktikatest

Õppelähetus ei möödunud mõistagi üksnes muljeid kogudes. Toimus koolitus ja partneritele esitati projekti eesmärkidest lähtuvaid ettekandeid. Kahel päeval kogunesid viie riigi osalejad, et kuulata ettekandeid partnermaade õppekasvatusprotsessi kvaliteeti suunavatest süsteemidest, tegevustest ja HEV-laste toetamise parimatest kogemustest. Eestis hõlmab sisehindamissüsteem viit protsessi: strateegiline juhtimine, personalijuhtimine, ressursside juhtimine, õppekasvatustöö juhtimine ning koostöö huvigruppidega. Sellist süsteemi partnermaades ei ole. Õppekasvatusprotsessi tulemuslikkust hinnatakse seal peamiselt laste arengu tulemustest lähtuvalt. Eestis on juba pikka aega aktuaalne laste individuaalse arengutee välja selgitamine ja analüüsimine, Portugalis liigutakse selles suunas alles kahe viimase aasta jooksul.

Pikemalt eri maade süsteemidel ei peatuks, sest ettekanded tehakse kõigile kättesaadavaks projekti kodulehel ning kaheaastase programmi lõpus, 13. juunil 2018 toimuval lõppkonverentsil Pärnus. Konverentsile on oodata ligi 300 osalejat. Plaanis on välja anda kogumik projekti käigus valminud ettekannete ja tulemustega. Praegu käib kõigis viies partnerriigis lapsevanemate ja õpetajate uuring selgitamaks välja, mida peetakse eri riikides heaks lasteaiaks. Küsitluse on koostanud ja tulemusi analüüsib projekti partner Tartu ülikool. Projekti tulemusena peaks valmima ühtne õppekasvatusprotsessi kvaliteedi analüüsi ja hindamise tööriist, mida hakatakse kasutama kõigis viies projekti partnerriigis.

Õppelähetusest kokkuvõtteid tehes adusime, et eri kultuuridest pärit inimesi ei ole lihtne panna projekti ülesandeid ja oodatavaid tulemusi ühtmoodi mõistma. Samas püüdsid kõik anda projekti õnnestumiseks oma parima. Eriti tänulikud oleme Portugali esindusele sisuka programmi ettevalmistamise eest. Järgmine õppelähetus toimub aprillis Kreekasse. Kuna Eestist on projekti kaasatud 18 lasteaeda, lähevad sinna juba uued inimesed. Projekti eesmärkide täitmise ja järjepidevuse eest hoolitseb projektijuhina Tartu Midrimaa lasteaia õppealajuhataja Ellen Einaru, kes koordineerib kõiki õppevisiite ja riikidevahelisi tööülesandeid.